Pinska külalistemaja Pakutakse soodsat võimalust ööbida ise või majutada oma külalisi koduselt mugavas majas. Asub Viljandi kesklinnast 5 km kaugusel, Viljandi- Pärnu mnt. 2 km. Soovivad anda endast parima, et tuntakse end hästi ja mugavalt kogu seal veedetud aja jooksul. Külalistemajas on hetkel 7 ilusat numbrituba 10 voodikohaga. Majas on puuküttega saun koos kaminaruumiga, kus on mõnus lõõgastuda ja korraldada koosviibimisi koos toitlustusega. Saunas saab vabaneda pingetest, taastada oma jõudu ja saada uut energialaengut! Lavale mahub korraga vabalt 6 inimest ja kaminaruumi 12 sõpra. Pinska Külalistemaja alustas oma tegevust 2007. aastal külalistemajana. Enne seda on maja ajalugu olnud väga kirev. 1600. aastal asus sellel kohal mõisnik Lõpinskile kuulunud mõisahoone, peale seda kuulus maja eraaomandisse kuid selle omanikud küüditati Siberisse. Nõukogude võimu ajal ehitati maja suuremaks ja sellesse seadis end ...
Baltikarusnahk Esimesi rebaseid toodi Norrast. Oli suurim karuslooma farm Eestis. Omanikud vahetusid Raku, Fred, siis ostsid soomlased. Praegu on 31000 naaritsaid, 2400 sini-, 2400 hõberebaseid, 290 kährikuid. Kährikute arv vähenes kuna nad on võõrliik Eestis ja nende kasvatmiseks on rngemad nõuded (2 m kõrgune topeltaed). Emase naaritsa kohta on ~4 kutsikat, 8 emase kähriku kohta. Firmas 97% moodustab eksport. Hübriidid: Blue frost, Golden frost ja Shaddow frost. Naaritsad: Scanglow, hedlundi valged, black-brown, black velvet, blackcross.. Minkidel on aleuuti viirus. 50% söödetakse Tallegg`i jääkidega, 10-20% kala (kilu, räim/ kalajäätmed), vilja ostetakse talunikult. Soomest tuuakse proteiini lisandeid (4-8%), 100 tonni aastas tursajäätmeid (ratsiooni tasakaalustamiseks), vitamiine ja mineraalaineid. Päevas antakse 60 t, talvel 12-15 t. Sööta valmistavad ise. 80% kogu söödast...
Metec Metec on metallitööstuse ettevõte, mis on asutatud rohkem kui 20 aastat tagasi. Ettevõte alustas oma tegevust toru töötlemisega ja on sealt edasi liikunud teiste töötlusviiside juurde. Metec grupis on eraldi seisvad ettevõtted Metec- cnc ja Tarmetec. Alustasime ekskursiooni tehase tagumisest otsast, kus tegeleti keevitamisega ja stantsimisega. Seal olid väga suured pressid millega oli võimalik välja lüüa erinevaid autode detaile. Kasutati nii robot keevitust, kui ka käsitsi keevitamist. Olemas oli nii MAG, MIG kui ka TIG keevitus. Tehases kasutati peamiselt terast ja vaske. Edasi liikusime leht- ja torutöötlusosakonda, mis oli küllaltki suur ja inimesi oli seal omajagu. Nägime laserlõikuse pinke, kus laserid lõikasid nii lehtmetalli kui ka toru. Pinkidel oli väga hea tarkvara, mis tagab efektiivsuse ja kiiruse. Lähedal olid ka lihvpingid ja vibrotöötluspingid...
Eestimaa tundmine Juuni 2011 Sissejuhatus Järgnevalt annan ülevaate Taavi Pae juhendusel aines "Eestimaa tundmine" toimunud ühepaevasest ekskursioonist Kagu- Eestisse. Ulevaate andmisel kasutan reisi käigus kirjutatud märkmeid. Tartust algab sõit Räpina teed pidi Setumaani välja. Maastik, mida läbime on Ugandi lavamaa (Kagu- Eesti lavamaa), mis paikneb Devoni liivakivi platool, kuhu jääaeg on jätnud igasugu setteid ning mis vahepeal on läbitud ürgorgudest. Jõuame Luunjasse, paremat kätt on näha Luunja mõisa. letame Emajoe le silla (mis alguses ehitati kuiva maa peale, pärast alles lasti vesi läbi ). Jouame Põllu kihelkonda
HARJUTAMISEKS 1. Klassi 36 õpilasest võttis ekskursioonist osa 28 õpilast. Leia, mitu protsenti õpilastest käis ekskursioonil. V: 77,8% 2. Kauplusse toodi 750kg õunu. Esimesel päeval müüdi 8% õuntest, teisel päeval 10% õuntest ja kolmandal päeval 20% järelejäänud õuntest. Mitu kilogrammi õunu oli kaupluses veel järel pärsat 3.müügipäeva? V: 492kg 3. Anumas oli 45 liitrit vett. Keetmise ajal vähenes vee hulk 8% võrra. Kui palju vett oli anumas pärast keetmist? V: 41,4 liitrit 4
Mulle meeldis kuidas oli näidanud nende majad ja saun, meil oli võimalus minna sisse ja vaadata kuidas nad elasid ja kuidas käisid saunas. Kõige rohkem mulle meeldis kuidas me käisime Soome-Ugri osas, see on väga hästi tehtud, me käisime tegime mõned ülesanded ja siis saime edasi minna. Ja lõppuks saime sealt välja kui tegime viimase ülesande. Mina ja terve klass jäi muuseumiga rahule. Kahjuks ei jõudnud me kogu muuseumi läbi käia. Kahetunnisest ekskursioonist kindlasti ei piisanud, et väljapanekuga väga põhjalikult tutvuda. Jäi veel palju kohti kuhu võib minna ja midagi uut teada järgmisel korral. Muuseum jäi ainult positiivsed emotsioonid. Mulle kõik meeldis ja teistele ka soovitaks külastada. See on küll hea, et Tartus on nii ilus ja suur muuseum, olin uhke oma kodumaa järgi. See muuseum väga hästi sobib kooli klassidele, sest Eestis on vähe sellist kohta ja seal on mida vaadata. Soovitan kõigile vähemalt üks kord
11. Mis oli uue direktori lemmikväljend? 12. Mis ainet andis uus direktor? 13. Uue direktori perekonnanimi ja hüüdnimi? 14. Millised koerustükid tegid poisid uue direktori tunnis? Jutusta sellest. 15. Kes tegid lõpumärgi kavandi? 16. Millistele õpetajatele otsustati märk kinkida? Jutusta mõnest märgi kättiviimisest. 17. Kuhu pani direktor poiste kingitud märgi? Mida see näitab? 18. Kelle käest said Richard ja Jaak teada Stockholmi ekskursioonist? 19. Kuidas oli Tooderi lapse nimi? 20. Kosmograafiaõpetaja (Trump) hüüdnimi? 21. Millise kavaluse võttis Penn kasutusele kosmograafia tunnis,et head hinnet saada?Jutusta sellest. 22. Miks lõpetas kosmograafiaõpetajaPenni pinnimise? 23. Kuhu läks Riks, kui ta trammi alla jäi? 24. Mis tänaval asus Wikmani Gümnaasium? 25. Millise kavaluse mõtles Penn välja, et Maxiimis pidutseda? 26. Kuidas soovitas Penn Jaagul ja Riksil toimida Virve suhtes kui rivaalidel? 27
hommikuni (Lisa 3 punkt 2). 1955. aasta suvel käis Helvi Tallinnas tööõpetuse kursustel. Sel ajal seoti aiatöö ja tööõpetus. Kevadel ja sügisel töötas ta õpilastega kooliaias. Talvel tegi ta koos õpilastega töötoas papi-, vineeri-, puidu- ja plekitööd. Nad õppisid nööpe ette õmblema ja sokke nõeluma. Selleks pidi Helvi ise palju õppima ja tundideks ette valmistuma. Suve teisel poolel oli Helvil võimalus koos ETKVL-i rahvaga osa võtta viie päevasest ekskursioonist Leedu-Läti-Kaliningrad. Sõit toimus veoautoga. Autojuhiks oli Helvi kaasa Elmar Laas. 1955/56 õppeaasta õpetas Helvi V-VII klassides. Õppetöös kasutas ta enamasti näitlikke vahendeid ja frontaalselt tööd. Ta juhendas 6B klassi. Klassis oli 26 õpilast: 12 tütarlast ja 14 poeglast. Klass oli distsiplineeritud ja aktiivne. Aktiivsuse eesotsas oli klassi parim õpilane Toom Õunapuu, kes on hetkel eesti keele professor. Õpilased olid iseseisvad. Nii jätkus Helvi
Mõisa territooriumil sain vaadata lossi, ringtalli, meiereid, aita ja veetorni. Sisse pääsesin kahjuks vaid lossi. Seal kuulasin lugusid lossi ehitamisest, krahvi perest, Sangaste rukkist ja Sangaste Rukkikülast. Meeldiva üllatusena saime maitsta Sangaste Rukkikülas kasvatatud ja valmistatud tooteid, mis olid valmistatud rukkist, ulukilihast, kanepist, küüslaugust jne. Lossi taga on dendropark, kuhu tellisime ekskursioon koos spetsialistiga. Lisaks kasutasime võimalust osa võtta ekskursioonist "Rukkikrahvi radadel". Külastasime nelja Rukkiküla liiget ja tutvusime nende tegemistega. Kuna vahemaad erinevate talude vahel on pikad, siis oli tegu bussiekskursiooniga. Mõisa külastades sain teada, et tegu on populaarse pulmakohaga. Kuna lossi ja seda ümbritseva pargi näol on tegu äärmiselt romantilise kohaga, siis ei pannud see fakt mind üllatuma. Lisaks toimib mõisas ka restoran, mis praegusel ajal on kahjuks avatud vaid ettetellimisel. Mõisas on võimalik korraldada ka
annaabi.ee 
