uurida ainult seda,mida on võimalik objektiivselt vaadelda.Kõik see,mida objektiivselt vaadelda ei saa tuleb kõrvale jätta. *uuele suunale pani aluse John Watson oma 1913a ilmunud artikliga "Psühholoogia biheivoristi vaatekohalt" *...arvates võib kogu käitumist määratleda kui lihtsat vastest stiimulile(väline object kutsub esile organismi vastuse) *enamus katsed tulevevad loomakatsetel(tuvi,koer,rott) , keksenduti probleemile- "kuidas käitumist omandatakse?", kasutati katse ja eksitusmeetodit *1925.a ilmus Watsoni raamat "Biheivorism" *Stiimulite alla kuulusid kõik välismaailma objektid ja kõik muutuse organismis . Reaktsioonide all aga inimolendi enda tegevus kuni raamatu kirj välja *...pidi uurima kõike,mida elusolend teeb hoomikust õhtuni *Ilmnes ka ,et looma ajus tekib kogemuse alusel teatud kongitiivne kaart:loom õpin mingile mõjutusele vastama teataval viisil *arendasid ka spetsiaalsed teraapiatehnikad,et ravida inimese foobiat 3)Humanistlik psühholoogia- *.
Kõik see, mida objektiivselt vaadelda ei saa tuleb kõrvale jätta. Uuele suunale pani aluse John Watson oma 1913a ilmunud artikliga "Psühholoogia biheivioristi vaatekohalt". Biheivioristide arvates võib kogu käitumist määratleda kui lihtsat vastust stiimulile (väline objekt kutsub esile organismi vastuse). Enamus katsed tulenevad loomakatsetel (tuvi, koer, rott) , keskenduti probleemile- "kuidas käitumist omandatakse?", kasutati katse ja eksitusmeetodit. 1925.a ilmus Watsoni raamat "Biheiviorism". Stiimulite alla kuulusid kõik välismaailma objektid ja kõik muutused organismis . Reaktsioonide alla aga inimolendi enda tegevus kuni raamatu kirjutamiseni välja. Biheiviorism pidi uurima kõike, mida elusolend teeb hommikust õhtuni. Ilmnes ka ,et looma ajus tekib kogemuse alusel teatud kognitiivne kaart: loom õpib mingile mõjutusele vastama teataval viisil. Biheivioristid arendasid ka spetsiaalsed teraapiatehnikad, et ravida inimese foobiat.
reageerib kiiresti oma nimele; reageerib kiiresti tuttavatele helidele; silitab, pöörab ja patsutab esemeid oma käes; eristab ja hindab toite maitse järgi, näitab eelistust magusa või soolase- eelistust; vahel naudib televiisorivaatamist; naudib õpitud laulumänge, liigutab end nende taktis kaasa; laps ei pista enam asju suhu Intellektuaalne ja keeleline areng: laps annab küsitud asju edasi; kasutab katse- eksitusmeetodit; saab aru lihtsatest lausetest, mis on seotud liikumisega (tule emme juurde); näitab, et mõistab aina rohkem sõnu (umbes 50 sõna) ; lalisemine hakkab võtma aina rohkem kõne kuju (Child development. 22.09.2011). LISAINFO: Laps võtab esimesel eluaastal kasvus kõige rohkem juurde. Last tuleks mõõta ja kaaluda kord kuus. Rinnapiima võiks jätkuda 8. kuni 12. kuuni (Maser 1994: 55- 58). 16
- Areneb loogiline ja abstraktne mõtlemine - Oskus ja vajadus klassifitseerida, kategoriseerida, seoseid luua - Toimub sotsiaalsete suhete areng - Egotsentrism hakkab alanema - Neil on raske hüpoteese luua ja kontrollida 4. Formaalsete operatsioonide periood - Suundumus käsitleda asju ja nähtusi eelkõige nende hüpoteetilises mõttes - Rakendatakse kõigi potentsiaalsete kombinatsioonide võimaluste süsteeme -> järgneb võimaluste testimine - Katse-eksitusmeetodit pole enam vaja - Teadlase mõtlemine Egotsentrism - Seda on näha siis kui toimub hüpe järgmisele astmele - Maailma nägemine läbi enda - Maailma tundma õppimine algab endast ja läheb kaugemeale Animism - Elututele asjadele lisatakse elusate asjade omadused - Omistab elututele asjadele enda tundeid Nt. Päike läks magama Naiivne realism - Laps ei suuda eristada välismaailma oma psüühikast
annaabi.ee 
