2. Gnoseoloogia(epistemioloogia)-tunnetusteooria. F osa, mis uurib tunnetuse üldist iseloomu, ulatust ja päritolu. 3. Loogika- õpetus mõtlemise seadustest 4. Metafüüsika- õpetus reaalsuse kõige olulisematest printsiipidest, struktuurist ja koostisest. 5. Ontoloogia- õp olemisest; f osa, mis uurib olemise mõistet ja põhimist olemust. Mõnikord samastatakse metafüüsikaga. 6. Antropoloogia- teadus inimesest. F-s inimese olemusest ja eksitentsi käsitlev osa. 7. Eetika- moraalif. F osa, mis uurib hea ja halva, õige ja vale, õigluse ja muude nendega seostuvate mõistete olemust päritolu ja ala. 8. Esteetika- ilu ja kusti olemust uuriv teadus F põhiküsimused: Platon: Mis on tõde?Mis on hea?mis on ilus? 9. Nominalism- teeoria, mille kohaselt üldterminid on kõigest keelemärgid, mis iseeenesest ei nimeta mingit individuaalselt olemasolevat olendit või asja. Erinevalt
Nende linnadel oli sealtpeale piiratud (latiini) kodanikuõigus (jus sine suffragio). Alles pärast Liitlassõda (90-88 e.m.a.) said latiinid Rooma kodanikuõiguse. Antiigileksikon 1. A- Met. Tallinn 1983, lk 307. 3 Rooma impeeriumis olid Rooma ülemvõimule alistunud rahvad ühed vabakslastutest. Nad eksisteerisid inimeste klassina nad polnud ei orjad, kodanikud ega latiinid. Nad oli alistatud rahvad ning sellega nad ei kaotanud oma vabadust, vaid kaotasid igasuguse poliitilise eksitentsi. Smith, William. A Dictionary of Greek and Roman Antiquities. 1875, lk 388. alienus, a, um võõras, teisele kuuluv; sõltuv; välismaine ius, iuris n. õigus; eesõigus; privileeg; voli subiectus, i m. subjekt 49. Rursus earum personarum, quae alieno iuri subiectae sunt, aliae in potestate, aliae in manu, aliae in mancipio sunt. Jälle, nende inimeste seast, kes on mitteiseseisvad ehk teise
otsekui värvikireva karusselli liikumatuks, ükskõikseks teljeks, mille ümber kõik keerleb, kihutab, virvendab. Nad justkui asusid selle pildi keskmes, millel on eriti rõhutatud üksteisesse suudnduvate vormide ja värvide kaootilist liikumist, mõttetuid kontraste. Liikuv vorm varjas teoste autori, inimese. Mis peitub kahekordistatud, raursis antud figuuride taga, nende rütmilise või kaootilise võbisemise taga, kuhu ruttab ,,kiire" ajastu? Vastust inimese eksitentsi olulistele küsimustele futuristid ei otsinud. See aga võrdub inimese väljaajamisega kunstist, loomingust. Selle futuristliku kunsti kurva tagajärje fikseerisid ka nende endi teoreetikud: ,,Meid huvitab inimese nukrus niisama palju kui elektrilampi nukrus." Kehade liikumise edasiandmine on futuristliku maali iseloomulikem ja määrav väline joon. Vastupidiselt kubistidele ei püüdnud enamik futuriste seda liikumist väljendada mitte ainult vormivõtetega, vaid ka süzeega
See on see, mis antakse edasi õpetades, vahetu kogemusega. Inimese suhtes on see ikkagi tehislik. Kultuur pole ainult kõtgkultuur (riietus, söömisharjumused, tervitamine jne). Inimene erineb loodusest edasiantava kogemuse mõttes. Inimene sünnib väga väheste oskustega, mis puudutab ellujäämist. Loomadel see nii ei ole. See, kuidas asju tehakse täna, sellest on toimunud meeletud arengud. On oskusi, mis on oma eksitentsi lõpetanud aeg, mis õigustab teatud olemiseviisi. Sugulaste roll meie igapäevaelus on vähenenud (me ei tea, kes on lell või nääl, käli) kultuuriline vahe. On asju, mis jäävad unustusse, aga kunagi tundusid eksitesntsi osas vältimatu. Nagu ka looduses, nii ka ideede puhul, jäävad tugevamad ellu. Kultuuris on geeni mõistes meem kuidas meem edasi antakse. See kuidas me maailma tajume ei ole meile geneetliselt antud, vaid see, kuidas meid on õpetatud või kasvatatud
annaabi.ee 
