alateadvusest välja tõrjutud emotsioonid tuuakse tagasi ja sellel on tervendav efekt. 1)Hüpnoos oli esimene võimalus, kuid see polnud väga hea meetod (kurnav ja kõik ei allunud hüpnoosile). Püüti leida muid meetodeid-> 2)vabade assotsiatsioonide meetod (seoste). Oled tühja peaga ning esimesed mõtted, mis tulevad, tuleb ära rääkida ning analüütik püüab neid seostada alateadvuses olevate mõtetega. 3)Alateadvust saab uurida, kui uurida unenägusid. 4) Kui uurida eksitegusid, nt keelevääratusi-> kõikide nende eesmärk on saada palju informatsiooni alateadvusest. Kriitikud ütlevad, et see meetod pole teaduslik, kuid analüütikud ütlevad, et see toimib. See koolkond on 20. sajandit väga palju mõjutanud. 4) Humanistlik koolkond- algus USA'st, eksisteerib siiani. Tänu sellele koolkonnale toimus revolutsioon psühhteraapias. Ilus, aga kontrollimatu - inimene on sündides loomuselt hea. Algselt
*) Kõikides unenägudes on seosed kokkusurutud. *) Alati on olemas sisemine tsensuur (see mis muudab osa asju sümboliteks). *) Kõikides unenägudes toimub selle materjali teistkordne töötlemine, mis on enne läbi kogetud või fantaasiates ette tulnud. *) Unenäol on oma kindlad väljendusvahendid (enamasti seotud visuaalsete kujunditega). * ,,Argielu psühhopatoloogia" raamat mis käsitleb igapäeva elu eksimusi (eksitegusid), mis sisaldavad näiteks unustamisi (Freud usub, et me ei unusta asju viletsa mälu pärast, vaid neid, mis on neile kas ebameeldivad), valede sõnade kasutamisi. -) Psühhoanalüüs hüpteeside kogum, millest on piisavalt kinnitust saanud kaks hüpoteesi. Psühhoanalüüs põhineb: *) Psüühilise determinismi prinsiip ehk põhjuslikkuse printsiip psühhoanalüüsi arvates on kõikidel asjadel põhjus (ei midagi juhuslikult ega kogemata) eelnevad sündmused,
inimesed pole võrdsed selle vastuvõtmisele. · Vabade assatsioonide(seoste) meetod- inimene pannakse sohvale pikali, et teha pea mõttetest tühjaks ning siis hakkavad igasugused suvalised mõtte pähe torkama ning need mõtted ongi vabad seosed lõõgastanud seisundis tulevadki alateadvusest mõned mõtted teadvusesse. · Unenägude tõlgendamine · Uuritakse ka inimese eksitegusid. NT: kui inimene ütleb kogemata mõne sõna asemel teise sõna. Tänapäeval kasutatakse psühhoanalüüsi pigem tervete raviks. Meetod annab positiivseid tulemusi. Psühhoanalüüs on kallis ja väga pikaajaline (aastaid, aastakümneid kestev). Psühhoanalüüs on hüpoteeside kogu. See ei ole teaduslik meetod. 3. S. Freudi tähtsamad teosed 1. ,,Unenägude tõlgendamine" - Freud pidid tegema täiesti uue unenägude teoori- väitis, et
2) Alluvad alati sisemisele tsensuurile 3) Unenäod on kohanenud oma väljendusvahenditega Pärast "Unenägude tõlgendamist" on Freud juba rahvusvaheliselt tuntud ja on saavutanud selle tasakaalu. Need esimesed teaduslikud ebaõnnestumised on mööda läinud, tal on tekkinud juba õpilasi, palju patsiente. Kõige loetavam Freudi raamat on ka eesti keeles olemas. See on "Argielu psühhopatoloogia". Selles raamatus käsitleb Freud igapäevaelu eksimusi ehk eksitegusid. Näiteks nimede, kavatsuste, kokkulepete unustamist. Ta on sellel seisukohal, et unustamine ei ole alati põhjendatav halva mäluga, vaid vahel mõned asjad kustuvad mälust ära (kaitsemehhanism, tüdimus). Eksitegude alla käivad ka kõnekomistused. Freud väidab, et miski ei ole juhuslik, kõigel on põhjus. Ja kui selle eksimuse põhjus leida, siis võib jõuda alateadvuse juurde. Need eksiteod kuuluvad ka psühhoanalüüsi juurde. Freud arvab, et ka eksitegude puhul
annaabi.ee 
