14. Milles seisneb mõtlemise väärikus Pascali järgi Mõteldes suudame haarata universumit, oleme universumist suuremad, mõtlemine aitab meid tõe otsingul. 15. Pascal kutsub inimest "mõtlevaks pillirooks." Mida see tähendab? Teadmine tõstab inimese teadmatuse madalseisust, inimene pole üksnes pilliroog, nõrgim lülidest, vaid ta on "mõtlev pilliroog" st tal on teadmine enda nõrkusest. 16. Mis on filosoofia? Filosoofiat võib käsitleda kui repliiki (reply) ennast vastust eksistentsiaalsele situatsioonile, eksistentsiaalsele olukorrale järgnevaid mõttekäike ja nende keelelist väljendamist. 1. Milliste küsimustega tegeleb religioonifilosoofia? Religioonifilosoofia küsib, kas inimese olemasolul on mõtet või mitte ning kust see mõte tulla võiks. Peamiselt tegeleb religioonifilosoofia küsimusega jumalast, tema olemasolu tõestamisest/ ümberlükkamisest, tema olemusest, samuti on religioonifilosoofias oluliseks teemaks kurjus ning selle eest vastutamine. 2
loodusõnnetusi üllatavalt tõepäraselt ja need lähevad rahvale hinge. Näiteks Roland Emmerichi kirjutatud ja lavastatud filmis ,,Päev pärast homset" (ingl.k ,,The Day After Tomorrow") on kujutatud jääaega tänapäeva elus ning temperatuur langeb Maal niivõrd madalale, et välja minnes jäätuvad elusolendid minutitega. Teost illustreerib ühe teadlase (ja isa) poja otsing, mis aitab publikul tegelikku olukorda paremini mõista. Lisaks inimkonna eksistentsiaalsele hirmule on täna elaval üksikisikul hirm tema elu eest. Terrorism võib muuta inimese elukäiku või selle sootuks lõpetada. Maailmas on kõige enam tuntud Lähis-Ida terroristid, kelle korraldatud on näiteks kurikuulus Maailma Kaubanduskeskuse (ingl.k World Trade Center) hävitamine 2001. aasta 11. septembril New York'is. Ülemaailmselt tuntud uudistekanalite vahendusel oli kogu maailmal võimalik seda otse-eetris pealt näha
Lähte Ühisgümnaasium Carl Dööring Külm Sõda (1950-1980) Referaat Juhendaja: Viivi Rohtla Lähte 2012 Sissejuhatus: oli Nõukogude Liidu ja Lääne poliitiline, majanduslik konflikt Teise maailmasõja järgsel rahuperioodil. Laiemas tähenduses nimetatakse külmaks sõjaks otsest sõjalist vastasseisu vältivat konflikti, milles osapooled piirduvad majandusliku, poliitilise ja luuretegevuse üksteise vastu. Mõiste ajalooline ja tähenduslik taust Külmas sõjas järgiti reeglina Vana-Hiina sõjakunsti strateegias formuleeritud põhimõtet: parimaks mooduseks sõdida oma vastasega ilma võitluseta. Rahvusvaheliste mõõtmeteni on külm sõda taval...
teistsugust kompetentsust, mis eeldas nähtuste olemuste tundmist ja sõnade tõeliste 3 Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053. tähenduste selgitamist (nt mida tähendab õiglus, hüvelisus). Alles siis sai hakata pädevalt otsustama ka selle üle, mis toimub igapäevaelu meelteletabatavas tegelikkuses. Põhimõtteliselt võib Platoni kahe-maailma-õpetust interpreteerida lahendusena autori jaoks olulisele eksistentsiaalsele probleemile – kuidas võis tema õpetajale osaks saada äärmine ebaõiglus. Kuid filosoofi elulugu tuleb tema filosoofiast lahus hoida, sellel ei ole enamasti filosoofilist tähendust. Siiski, nagu eelpool viidatud, saab Sokratese-juhtumit üldistada ka universaalseks sotsiaalfilosoofiliseks probleemiks: kuidas on võimalik stabiilne, õiglane ja hüveline ühiskonnaelu? Sellele probleemile vastab Platoni poliitiline õpetus, ja võib ütelda, et tema ontoloogia,
Sellest ei pruugita ratsionaalselt arugi saada, aga see tekitab seesmiselt kogetud harmoonia(parem ajupoolkera kui vaikiv osa ajust). Võib öelda, et müüt, rituaal ja religioosne kogemus moodustavad terviku, mille komponentideks lahutamine on mõneti meelevaldne. Esmalt on eksistentsiaalne küsimus, siis üha korduv, intensiivistuv rütmilise stimulatsiooni tsükkel ja lõpuks ekstaatiline, kogemuslik lahendus. See kogemus kuna see pakkus efektiivse lahenduse keerukale eksistentsiaalsele küsimusele võtab seda grupikaaslastele edasi andes müütilise kuju. Ning et ka teised grupiliikmed selle vabastavat mõju saaksid kogeda, korratakse rituaalselt sama rütmilist stimulatsiooniahelat. Tulemuseks taas kogemuslik output. Ekstaatilis-müstilised teadvusseisundid. Religioosse kogemuse saavutamiseks kasutatakse mitmetes kultuurides erinevaid hallotsinageenseid vahendeid. On kasutatud ka enesepiitsutamist jms äärmuslikku. Kõige levinum on aga meditatsioon. Neuroteaduslike
annaabi.ee 
