Vaadetakse lauset tervikuna, lähtutatkse teistsugustest reeglitest. Meie keel koosneb valmis üksustest. Igal laused on semantiline(tähenduse tase, põhjustamis v muutus verb) ja süntaktiline tasand. 6. Lausetüüpide käsitlus; Eesti lausete põhitüübid(EKG) GS grammatiline subjekt, TS tegevussubjekt, PS pragmaatiline subjekt(üksusega algab lause) Normaallaused: GS=TS=PS Kogeja-omajalause: GS-ei võrdu-TS=PS Eksistentsiaallaused: GS=TS-ei võrdu-PS 13.11.12 SEMANTIKA JA PRAGMAATIKA (tähendusõpetus) Tähistatu(mõiste) mind MEEL Tähistaja(sõna) KEEL Referent(entiteet) MAAILM Tähendus: 1. Abstraktne: süsteeni tähendus 2. Kontekstiline a. Kõneleja tähendus b. Kuulaja tähendus Mitu tähendust on sõnal
3-valentne) Vabad laiendid Käändegrammatika (semantilised rollid) Ch. Fillmore Konstruktsioonigrammatika - Ch. Fillmore, Adele Goldberg 66. Eesti keele lausetüübid GS grammatiline subjekt; TS tegevussubjekt; PS pragmaatiline subjekt Normaallaused GS = TS = PS Ta jookseb. Ta ehitab maja. Ta on haige. Kogeja-omajalaused GS TS =PS Tal on häbi. Talle meeldib tantsida. Teda huvitab botaanika. Tal on see hea raamat. Eksistentsiaallaused GS = TS PS Peenral kasvavad lilled. Poisist kasvas mees. Väljas sajab vihma. 67. Semantika Semantika on keeleliste tähenduste uurimine. 68. Tähistaja/keel tähistatu/meel referent/maailm Tähistaja ehk sümbol, sõna puhul on see nn ,,sõnakest", nt maja kirjakuju või häälduskuju. Tähistatu ehk signifikaat on referendi peegeldus teadvuses, referendi mõiste, nt see, mida me mõtleme, kui ütleme/kirjutama loeme/kuuleme maja. SUURTÄHT või VÄIKE SUURTÄHT
3-valentne) Vabad laiendid Käändegrammatika (semantilised rollid) Ch. Fillmore Konstruktsioonigrammatika - Ch. Fillmore, Adele Goldberg 66. Eesti keele lausetüübid GS grammatiline subjekt; TS tegevussubjekt; PS pragmaatiline subjekt Normaallaused GS = TS = PS Ta jookseb. Ta ehitab maja. Ta on haige. Kogeja-omajalaused GS TS =PS Tal on häbi. Talle meeldib tantsida. Teda huvitab botaanika. Tal on see hea raamat. Eksistentsiaallaused GS = TS PS Peenral kasvavad lilled. Poisist kasvas mees. Väljas sajab vihma. 67. Semantika Semantika on keeleliste tähenduste uurimine. 68. Tähistaja/keel tähistatu/meel referent/maailm Tähistaja ehk sümbol, sõna puhul on see nn ,,sõnakest", nt maja kirjakuju või häälduskuju. Tähistatu ehk signifikaat on referendi peegeldus teadvuses, referendi mõiste, nt see, mida me mõtleme, kui ütleme/kirjutama loeme/kuuleme maja. SUURTÄHT või VÄIKE SUURTÄHT
3-valentne) Vabad laiendid Käändegrammatika (semantilised rollid) Ch. Fillmore Konstruktsioonigrammatika - Ch. Fillmore, Adele Goldberg 66. Eesti keele lausetüübid GS grammatiline subjekt; TS tegevussubjekt; PS pragmaatiline subjekt Normaallaused GS = TS = PS Ta jookseb. Ta ehitab maja. Ta on haige. Kogeja-omajalaused GS TS =PS Tal on häbi. Talle meeldib tantsida. Teda huvitab botaanika. Tal on see hea raamat. Eksistentsiaallaused GS = TS PS Peenral kasvavad lilled. Poisist kasvas mees. Väljas sajab vihma. 67. Semantika Semantika on keeleliste tähenduste uurimine. 68. Tähistaja/keel tähistatu/meel referent/maailm Tähistaja ehk sümbol, sõna puhul on see nn ,,sõnakest", nt maja kirjakuju või häälduskuju. Tähistatu ehk signifikaat on referendi peegeldus teadvuses, referendi mõiste, nt see, mida me mõtleme, kui ütleme/kirjutama loeme/kuuleme maja. SUURTÄHT või VÄIKE SUURTÄHT
E r e l t, R. K a s i k, H. M e t s l a n g, H. R a j a n d i, K. R o s s, H. S aa r, K. T a e l, S. V a r e, Eesti keele grammatika II. Süntaks. Lisa: Kiri. Tallinn 1993 GS grammatiline subjekt; TS tegevussubjekt; PS pragmaatiline subjekt Normaallaused (GS = TS = PS)NT: Ta jookseb. Ta ehitab maja.Ta on haige. Kogeja-omajalaused (GS TS =PS)NT: Tal on häbi.Talle meeldib tantsida.Teda huvitab botaanika.Tal on see hea raamat. Eksistentsiaallaused (GS = TS PS)Peenral kasvavad lilled.Poisist kasvas mees. Väljas sajab vihma. 72. Semantika - keeleteaduse haru, mis uurib keelelisi tähendusi(kõneleja tähendus ja kuulaja tähendus e konkreetne tähendus ja abstraktne tähendus ehk süsteemi tähendus).. Semantika põhimõisteid: (tähendus)väli-sõnaderühm ,mis suurelt osalt oma tähenduselt kattuvad, polüseemia- mitmetähenduslikkus, mille puhul kõik vormid omavahel seotud(nt jooksma-inimene jookseb,vesi jookseb)
S aa r, K. T a e l, S. V a r e, Eesti keele grammatika II. Süntaks. Lisa: Kiri. Tallinn 1993 GS grammatiline subjekt; TS tegevussubjekt; PS pragmaatiline subjekt Normaallaused GS = TS = PS Ta jookseb. Ta ehitab maja. Ta on haige. Kogeja-omajalaused GS TS =PS (käändevormilt ei vasta peab olema nominatiivis; tegevussubjekt pole, sest ta kogeb midagi.) Tal on häbi. Talle meeldib tantsida. Teda huvitab botaanika. grammatiline subjekt on botaanika. Tal on see hea raamat. Eksistentsiaallaused GS = TS PS Peenral kasvavad lilled. Poisist kasvas mees. Väljas sajab vihma. Süntakse põhiüksused · Kirjakeeles lause = üksus, mis algab suure tähega ja lõppeb punktiga. · Suulises kõnes süntaktiliselt ja tähenduslikult terviklik üksus, mida osutab mh intonatsioon (lause lõpus tavaliselt intonatsioon langeb = tekivad pikemad pausid). · Lause on kõige suurem üksus, millega süntaksis tegeletakse. (suurem on takst, sellega tegeleb tekstilingvistika).
annaabi.ee 
