1) rõhuasetus kultuuril kui produktil v artefaktil Ameerika sotsioloog Sanford Winston 1933. Culture and Human Behavior. 8 1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest Kultuur on on sotsiaalse interaktsiooni tulem [produkt]. Inimkäitumine on kultuuriline käitumine sel määral, et individuaalsete harjumuste mustrid põhinevad juba eksisteerivatel mustritel kui kultuuri lahutamatul osal millesse indiviid sünnib. Culture in a vital sense is the product of social interaction... Human behavior is cultural behavior to the degree that individual habit patterns are built up in adjustment to patterns already existing as an integral part of the culture into which the individual is born. 2) rõhuasetus ideedel Ameerika etnoloog Cornelius Osgood 1940. Ingalik Material Culture.
ja eksisteerib kui põlvkondadevahelise edasikandumiste tulemus. 1) rõhuasetus kultuuril kui produktil v artefaktil Ameerika sotsioloog 1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest 9 Sanford Winston 1933. Culture and Human Behavior. Kultuur on on sotsiaalse interaktsiooni tulem [produkt]. Inimkäitumine on kultuuriline käitumine sel määral, et individuaalsete harjumuste mustrid põhinevad juba eksisteerivatel mustritel kui kultuuri lahutamatul osal millesse indiviid sünnib. Culture in a vital sense is the product of social interaction... Human behavior is cultural behavior to the degree that individual habit patterns are built up in adjustment to patterns already existing as an integral part of the culture into which the individual is born. 2) rõhuasetus ideedel Ameerika etnoloog Cornelius Osgood 1940. Ingalik Material Culture.
inimese ajust iseseisvalt eksisteerima, siis osutub peamiseks kahtlusaluseks just elektromagnetväljad, millena siis teadvus võib eksisteerida. Nii on võimalik eeldada seda, et ajust eraldunud teadvus eksisteerib ,,füüsikaliselt" just elektromagnetväljana, sest sellise välja jõudude baasil põhines ka füüsilise aju funktsioneerimine elava inimese peas. Selline loogiline järeldus on kerge tulema. Näiteks ajus eksisteerivatel aatomituumadel on olemas impulsimomendid ehk spinnid, sest need pöörlevad. Seepärast tekitavad prootonid ( aatomituumades olevad prootonid omavad positiivset laengut, kuid neutronid on ilma laenguta ) magnetvälja, mille mõlemad poolused asuvad aatomituuma pöörlemisteljel. Kuid neid pöörlemistelgi on võimalik pealeasetatud magnetvälja abil mõjutada nii nagu on võimalik suunata näiteks kompassi nõela. Seetõttu võivad aatomituumad ,,ergastuda" ehk tekib aatomituumade resonants
inimese ajust iseseisvalt eksisteerima, siis osutub peamiseks kahtlusaluseks just elektromagnetväljad, millena siis teadvus võib eksisteerida. Nii on võimalik eeldada seda, et ajust eraldunud teadvus eksisteerib ,,füüsikaliselt" just elektromagnetväljana, sest sellise välja jõudude baasil põhines ka füüsilise aju funktsioneerimine elava inimese peas. Selline loogiline järeldus on kerge tulema. Näiteks ajus eksisteerivatel aatomituumadel on olemas impulsimomendid ehk 73 spinnid, sest need pöörlevad. Seepärast tekitavad prootonid ( aatomituumades olevad prootonid omavad positiivset laengut, kuid neutronid on ilma laenguta ) magnetvälja, mille mõlemad poolused asuvad aatomituuma pöörlemisteljel. Kuid neid pöörlemistelgi on võimalik pealeasetatud magnetvälja abil mõjutada nii nagu on võimalik suunata näiteks kompassi nõela. Seetõttu võivad
annaabi.ee 
