, formaalne õigusloome, st viisid, kuidas riigivõim annab käitumisreeglite üldkohustusliku jõu ehk legislatiivtegevus. Kaasaegse riigi õigusaktide süsteemi vundamendiks on konstitutsioonid või konstitutsioonilised aktid. Neile järgnevad õigusjõult seadused. Järgnevad haldusaktid.Haldusaktid on eksekutiivaktideks konstitutsiooni ning tavalise seaduse suhtes, olles samas legislatiivaktideks madalama õigusjõuga haldusakti suhtes. Täidesaatva riigivõimu ehk eksekutsiooni. Täidesaatev on riigipea ning valitsus. Õigusakti struktuur: 1) pealkiri 2)õigusakti andmise kuupäevafraas ning selle institutsiooni selle õigusakti andmise järjekorranumber (järjekorranumber võib ka mitte esineda) 3)regulatiivne osa 4)lõppsätted ja/või rakendussätted 5)signatuur ning signeerimise daatum
kandjad. Eraõiguslikud suhted on tüüpilised regulatiivsed. 21. SEADUS JA SEADLUS Seadusandliku riigivõimu institutsiooniks on parlament. Parlamendid võtavad legislatiivaktidena vastu seadusi. Sisaldavad valdavalt üldnorme , va rakendussätted. Peale legislatiivaktide võib parlament vastu võtta ka üksikakte. Seaduseid ning otsuseid võetakse vastu mitte ei anta. Seadused kuulutab välja riigipea. Täidesaatva riigivõimu õigusaktid e eksekutsiooni õigusaktid. Riigipea ning valitsuse haldusakte tuleb anda seaduse alussl ning täitmiseks. KOV õigusaktid loetakse ka haldusaktideks, sest need antakse välja seaduse alusel ja täitmiseks. Halduakte valdavalt antakse välja. Riigipea annab yldjuhulvälja dekreete: Dekreedid liigitatakse: Dekreetseadused- asendab täielikult seadusi. Nende abil korraldatakse ja juhitakse tavaliselt riigikaitset, kuid nendega on korraldatud ka välispoliitikat või piirivalve ning politsei organisatsiooni.
seadusandlik kogu, rahvaesindus). Parlamendid võtavad legislatiivaktidena vastu seadusi. Seadused peavad tuginema konstitutsiooni alusele ning olema sellega kooskõlas. Nad sisaldavad valdavalt üldnorme, v.a rakendussätted. Peale legislatiivaktide võib parlament anda ka üksikakte, nt Riigikogu: otsuseid (PS § 65 p 1). Seadusi ning otsuseid võetakse vastu, mitte ei anta! Seadused kuulutab välja riigipea. P.2. Täidesaatva riigivõimu õigusaktid ehk eksekutsiooni õigusaktid Täidesaatva riigivõimu - riigipea ning valitsuse haldusakte tuleb anda seaduse alusel ning täitmiseks. Ehkki kohalikud omavalitsused moodustavad omaette autonoomse detsentralistliku süsteemi, loetakse ka nende õigusaktid haldusaktideks, sest need õigusaktidki antakse välja seaduse alusel ning täitmiseks. Haldusakte valdava reeglina antakse (v.a kohaliku omavalitsuse esinduskogu otsus - võetakse vastu). Riigipea annab üldaktidena dekreete (Eesti PS-s: seadlus)
printsiip on Eesti Vabariigi põhiseaduse sõna ja mõtte kohaselt sätestatud. Nagu juba märgitud, peetakse võimude lahususe printsiibi puhul traditsiooniliselt silmas võimude kolmikjaotust. Need on seadusandlik, täidesaatev e. haldus- ja kohtuvõim. Kirjanduses võib leida aga ka teisi käsitlusi. Näiteks tuntud Eesti haldusõigusteadlane A.T. Kliimann on lähtunud kaksikjaotusest. Esiteks eraldab ta legislatsiooni (seadusandluse) ja eksekutsiooni (täidesaatmise) ja teiseks jaotab ta viimase omakorda administratsiooniks (halduseks) ning jurisdiktsiooniks (õigusemõistmiseks). Vahetegemisel nimetatud võimude erinevate liigituste vahel on eelkõige teoreetiline tähendus. Kaasaegses õigusalases kirjanduses on jäädud valdavalt klassikalise kolmikjaotuse juurde. 2. Seadusandlus, haldus ja õigusemõistmine: avalik haldus formaalses mõttes
printsiip on Eesti Vabariigi põhiseaduse sõna ja mõtte kohaselt sätestatud. Nagu juba märgitud, peetakse võimude lahususe printsiibi puhul traditsiooniliselt silmas võimude kolmikjaotust. Need on seadusandlik, täidesaatev e. haldus- ja kohtuvõim. Kirjanduses võib leida aga ka teisi käsitlusi. Näiteks tuntud Eesti haldusõigusteadlane A.T. Kliimann on lähtunud kaksikjaotusest. Esiteks eraldab ta legislatsiooni (seadusandluse) ja eksekutsiooni (täidesaatmise) ja teiseks jaotab ta viimase omakorda administratsiooniks (halduseks) ning jurisdiktsiooniks (õigusemõistmiseks). Vahetegemisel nimetatud võimude erinevate liigituste vahel on eelkõige teoreetiline tähendus. Kaasaegses õigusalases kirjanduses on jäädud valdavalt klassikalise kolmikjaotuse juurde. 2. Seadusandlus, haldus ja õigusemõistmine: avalik haldus formaalses mõttes