4) lokaalsed haldusjaotusorganid (ametnikud/teenistujad, nt politseinik). 5. Subordinatsiooni alusel: 1) suhteliselt sõltumatud (tegutsevad nt ainult seaduse alusel) 2) sõltuvad ehk subordineeritud (tegutsevad seaduse kui ka nt määruste jms alusel). 6. Struktuuri alusel: 1) lihtsad ehk tavalised ehk ainuisikulised; 2) mitmeastmelised ehk liigendatud ehk keerulised: a) funktsionaalsed, b) valdkonnasturktuurid. 7. Haldusaktide hierarhia alusel: 1) legislatiivorganid, 2) eksekutiivorganid. Sellise liigituse puhul: 1) iga haldusorgan subordineeritud süsteemis alama astme organi suhtes legislatsioonitasandiks, kõrgema astme suhtes eksekutsioonitasandiks; 2) õigusaktide hierarhias on iga kõrgema õigusjõuga akti suhtes legislatiivaktiks ning kõrgema õigusjõuga akti suhtes eksekutiivaktiks; 3) põhimõtteliselt on õigustloov üldakt sama tasandi organi puhul omakorda legislatiivse iseloomuga õigustrakendava üksikakti suhtes, millel on siis üldakti suhtes
Nad on seadusele alluvad eksekutiivaktid. Oleneb seaduseandjast keda, milles ning millises mahus ta volitab seadusega PS alusel määrusi andma. Siit tulenen volitus e delegatsiooni küsimus. Generaaldelegatsioon e üldvolitus ( kogu võiosapädevus alatiseks) Spetsiaaldelegatsioon- e erivolitus ( pädevus selleks juhuks) Määruseandmise õiguse variandid: Intra legem- määrused on sellised , millega eksekutiivorganid on volitatud rakendama kehtivat seadust. Sellised määrused ei tohi luua yhtegi normi, mis ei oleks subsummeeritav mõnele rakendava seaduse normile. Contra legem- määrused on sellised , mis ei pea olema kooskõlas mitte iga seadusega, vaid võivad antud seaduse alusel reguleerida midagi teisiti, kui varem vaastu võetud seaduses sätestatud alused. Seega osundatud seadused võivad olla seaduseandja varasema
Generaaldelegatsiooni all mõistetakse sellist, milles seaduseandja annab edasi ühe osa oma pädevusest mõnele teisele organile kestvaks teostamiseks. Spetsiaaldelegatsiooni all mõistetakse sellist, milles sätestatakse konkreetne üksik tegu, mille korraldamiseks (täitmiseks) ta antakse. Määruseandmisõigust teostatakse intra legem, contra legem ning praeter legem korras. Intra legem määrused on sellised, millega eksekutiivorganid on volitatud rakendama kehtivat seadust. Sellised määrused ei tohi luua ühtegi normi, mis ei oleks subsumeeritav mõnele rakendatava seaduse normile. Contra legem määrused on sellised, mis ei pea olema kooskõlas mitte iga seadusega, vaid võivad antud seaduse alusel reguleerida midagi teisiti, kui varem vastu võetud seadustes sätestatud alused (määruse konkurents mõnede seadustega vastava seaduse alusel).
territooriumi osa hõlmav jaotus, mis ei ole aga territooriumi haldusjaotus. Planeerimisregioon võib amteliku haldusjaotusega kokku langeda, kuid ei pruugi (nt kohturingkond ei lange oma valdkonnareviirina kokku ametliku regionaalse haldusüksuse piiridega).. 7. Riigiorganite liigitus haldusaktide hierarhia alusel: 1) legislatiivorganid; 2) eksekutiivorganid Viimase liigituse puhul tuleb arvestada, et : 1) iga haldusorgan (täidesaatva riigivõimu organ) subordineeritud süsteemis on alama astme organi suhtes legislatsioonitasandiks ning temast endast kõrgema tasandi suhtes eksekutsioonitasandik 2) õigusaktide hierarhias (käsitleme õiguse osas) iga kõrgema õigusjõuga õigusakt on alama õigusjõuga akti suhtes legislatiivaktiks ning kõrgema õigusjõuga akti suhtes eksekutiivaktiks;
annaabi.ee 
