Mõtteid D.J. Salingerist D. J. Salinger on mees, kes kirjutas ülimalt menuka romaani "Kuristik rukkis". Ilmselt tänu sellele teosele ta kuulsaks saigi. Raamat räägib ühe poisi elust, kes põgenes koolist, sest ta kukus eksamitelt läbi, ning ta ei teadnud, mida ta elult tahab. Kuid, mis muudab selle raamatu ja autori nii eriliseks? "Kuristik rukkis" on kirjutatud mehe poolt, kes tabas täpselt noorte inimeste olemust puberteedi eas. Üllatav, kui palju ma ennast teose peategelase Holdeniga samastasin. Arvan, et Holdeniga on end tegelikult paljud samastanud. Mitte teadmatus, mida elult tahta, kerge ärritumine pidevalt, alkoholi tarbimine, suitsetamine, endale pahanduste kaela
peab kasvõi naabri töö pealt üle vaatama, kas ta vastus on õige - see suurendab aga vahelejäämis riski. Samuti kaob õpilasel ära ka õppimise oskus. Spikrite tegemine annab tallel lihtsama tee heade hinneteni - see aga omakorda raskendab eksamiteks õppimist, sest noorel pole mitte mingisugust ettekujutust tekstide mõttega lugemisest ja nendest info saamisest. Ilmselt üritab siis õppur viia ka eksamite ajal kaasa spikrit, kuid see võib talle kaasa tuua palju pahandust ja eksamitelt läbikukkumist. Samas võib spikerdamine kaasa aidata ka valetamise harjumusele, mitte ainult koolitöös vaid ka tavaelus, eriti siis, kui noor kordagi vahele ei jää. Tal tekib arvamus, et valetamine ja teiste tööst kasu saamine on normaalne ja lubatud. See võib teda aga panna valetama vanematele ja sõpradele ning teistele inimestele, mis võib jällegi tuua kaasa paksu pahandust. Mina usun, et spikerdamine on mõõdukates kogustes hea. See
Ramsgates. Kooli kolimisel Middlesexi läks kaasa ka Vincent, kuid leides uue korralduse ebasobiva, liikus ta edasi. Van Gogh leidis peagi omale uue sihi ning ta üritas saada metodisti kiriku assistendiks, kuid pärast mõnda aega suundus ta tagasi koju ning leidis tööd Dordrechtis raamatupoes. Seal aga polnud ta õnnelik ning ta perekond saatis ta Amsterdami, et ta saaks jätkata unistust pastoriks saamisest. 1877. aasta maist alates õppis ta usuteadust, kuid peale eksamitelt läbikukkumist suundus ta edasi Brüsselisse, Belgiasse. Peale mitmete vallandamiste suundus van Gogh tagasi koju. 1881. aasta aprillis kolis kunstnik vanematega Etteni maakohta, kus jätkas joonistamist. Terve suve vältel sõbrunes ja käis jalutuskäikudel oma hiljuti lesestunud täditütre Kee Vos- 4 Strickeri ja Johannes Strickeriga, kellega ta veetis 1878. aastal aega Amsterdamis. Vincent
Biheivorism. Seotud Locke ja Pavloviga. Tingitud ja tingimatud refleksid. Pavlov, ehk klassikalise tingimise isa. 1) tingimine - neutraalne X, mis esineb koos ärritajaga Y, hakkab peale kordamist esile kutsuma reaktsiooni Y-le. 2) operantne tingimine. Õppimise eelduseks on suutlikkus meelde jätta saadud kogemus. 3) käitumise vormimine/tingimine. Positiivne/negatiivne kinnitus ja karistus. Järgmine tüüp: Watson. Kirjutab enda eluloos ise, et koolis oli laisk ja õppis niipalju, et eksamitelt läbi saada. 1900 astus ta Chicago Ülikooli. Blaah, valis loomapsühholoogia eriala. Uuris rotte. 1903 kaitses doktorikraadi (whoa baby!). Avaldas oma teooria, et inimkäitumise põhjuseks on tingimine ja õppimisprotsessid aastal 1909. See ongi biheivorism. 1913 kirjutab Watson, et inimese käitumine ei erine kvalitatiivselt loomade käitumisest. Psühholoogia peab olema lõpuni objektiivne mistõttu introskeptsiooni andmeid kasutada ei saa.
annaabi.ee 
