Leidsid 7 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Eksamipilet puitpindade lakkimine.". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
lakk, puitpindade, lakkimine, kuivamise, hallitus, pilves, puidule, keskele, hommikune, õhuniiskus, puitpinnale, immutamine, kruntimine, osakestest, lakitud, lahtine, puhastada, matiks, samblik, laske, vaik, puitpinnad, kandes, pintsliga, aluspind, töötlema, puidukahjurid, kaitseprillePuitpindade lakkimine Puitpindade lakkimisel on oluline jälgida, et puit oleks kuiv ja puhas ning vaba seenhaigustest või kahjuritest. Lakkimiseks tuleb valida hoolikalt sobilik ilm. Jälgige et ilm oleks kuiv, kergelt pilves - vältimaks liigset päikesepaistet otse puidule. Lakkimisele ja laki kuivamisele kuluv aeg planeerige päeva keskele, et kuivamisprotsessi ei segaks hommikune ega ka õhtune niiske udukaste. Soovitatav õhu- ja pinnatemperatuur laki pinnale kandmise ja kuivamise ajal +5...30°C (soovitavalt ca. +18°C), suhteline õhuniiskus <80%. Kauakestvaima tulemuse puitpinnale annab selle töötlemine süsteemis - immutamine, kruntimine ja lakkimine. Enne immutamist harjake pind mustusest või muudest lahtistest osakestest puhtaks.
Eksamipilet Nr.1 1. Erinevate aluspindade ettevalmistamine krohvimiseks. Enne krohvimistööde algust peab ruum olema ette valmistatud - üleliigsed asjad ruumist eemaldatud, mittekrohvitavad pinnad kaetakse kinni (aknad, uksed, plekkdetailid). Põrandale panna kaitsekile või ehituspapp. Aluspind peab olema puhas, ühtlase niiskusega, stabiilne ja mitte külmunud. Pinnad puhastatakse tolmust ja lahtistest osakestest. Kui pind pole piisavalt niiske, tuleb seda niisutada. Kui aluspinnal esineb teraselemente, tuleb need eelnevalt töödelda korrosioonikaitse vahendiga. Aluspindade ettevalmistamiseks vajalikud tööriistad on hari või tolmuimeja, millega eemaldada tolm pindadelt; pintsel, juhul kui vaja teraselemente töödelda korrosioonikaitse vahendiga
Juhendaja: 2012 Vesialuseline EELTÖÖTLUS Varem lakkimata puitpind: Pind puhastada tolmust ja mustusest. Praod ja ebatasasused pahteldada lihvimistolmu ja laki seguga. Kuivanud pind lihvida liivapaberiga 100-120 ja eemaldada lihvimistolm. Varem lakitud pind: Vähe kulunud lakitud pind pesta puhastusvahendi VIVACLEAN vesilahusega vastavalt kasutamisjuhendile. Läikiv pind matistada liivapaberiga 120-150 ja eemaldada lihvimistolm. Kulunud lakipinnalt eemaldada kogu lakk. Praod ja ebatasasused pahteldada lihvimistolmu ja laki seguga. Pind lihvida liivapaberiga ja eemaldada lihvimistolm. LAKKIMISTINGIMUSED Lakitav pind peab olema kuiv ja puhas. Õhutemperatuur üle +15 C ja suhteline õhuniiskus alla 80%. Lakkimise ajal vältida tuuletõmbust ja kõrget temperatuuri (üle 28°C). LAKKIMINE Enne lakkimist segada OLYMPIA hoolikalt läbi, et matistusaine hästi seguneks. Vältida õhu kloppimist lakki.
.........................................67 3.2.14 Masinate kasutamine.............................................................................67 Kordamisküsimused koristustarvikute kohta .....................................................68 Ülesanne...........................................................................................................71 IV. Pindade kaitsemeetodid .....................................................................................72 4.1 Puitpindade kaitsmine....................................................................................72 4.1.1 Õlitamine ................................................................................................72 4.1.2 Laud- ja parkettpõrandate õlitamine ........................................................73 4.1.3 Põrandate lakkimine................................................................................77 4.1.4 Uued laud- ja parkettpõrandad........................
Ostes tuleb jälgida, millise materjali jaoks on antud liimipulk mõeldud- nende erisorte on kümneid ja enamasti tuleb vajaminev tellida. Kummiliim: Aluseks on kummisegude või kautsuki lahused orgaanilistes lahustites (bensiin, atsetoon, etüülatsetaat- on kergesti lenduvad). Kasutatakse: a)pehme mööbli valmistamisel vahtkummi ja porolooni koostamiseks b)kummeeritud riide liimimisel metall ja puitalusele c)vahtplasti ja kanga liimimisel metallile, puidule, plastmassile, klaasile. Universaalliimid: Nendega saab liimida plastikut, puitu, klaasi, nahka, paberit, riiet, kummi jt materjale . Nt Supper Atak, Würth, EPO, Moment. Kestokol TL: Kasutatakse kõva puu liimimiseks, kus nõutakse tugevust ja löögikestvust (avalike kohtade mööbel). Kiilto 66 Polar: Külmumatu PVAC-liim. Säilib -45oC juures. Tähtis külmema kliimaga aladele mööbli valmistamise juures, sest paljude teiste liimide puhul laguneksid seal muidu liimühendused koost.
Vajalikku niiskust. Seened arenevad hästi poolkuivas ja toores puidus. Temperatuuri 20 ... 35ºC. Alla 0ºC seente areng peatub. Üle 60ºC juures enamik seeni hävib. Õhuhapnikku, mis on vajalik seente elutegevuseks. Seetõttu seened vees ei arene. Seened, mis tekitavad mädanikku, jagunevad 3 rühma: 1. Metsaseened. Need esinevad peamiselt kasvavatel puudel. 2. Laoseened. Levinumad neist on siniseened ja hallitusseened. Need kahjustavad puitu tema kuivamise ajal, siis ei ole puit veel täielikult kaotanud oma mahlu. Laoseened ei kahjusta puidu tugevust, kuid rikuvad tema välimust. 3. Majaseened. Need on kõige ohtlikumad, nende mõjul muutub puit täiesti pudedaks massiks. Putukakahjustused. Need nõrgestavad puitu ja rikuvad selle välimust. Levinumad puidukahjurid: kooreürask - elab puus otse koore all; toonesepp – elab kuivas puidus;
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
annaabi.ee 
