kaalumisele ajaperiood(koolilõpetamisest taotluseni.) Määratlemata õigusnormide rakendamise probleem kuulub eelkõige teadmiste valdkonda. Nende rakendamine üksikjuhtumitel nõuab hindamist ja sageli ka tuleviku prognoosimist, personaalseid otsustusi, subjektiivsete arusaamadega rikastatud väärtusotsustusi(vääritu tegu), prognoosimist, võivad viidata metajuriidilistele normidele ja mastaapidele. Piiratud on kohtu kontroll, haldusel on antud vaba hindamise ruum: 1. eksamiotsustused 2. avalikust teenistusest tulenevad hinnangulised otsustused (kui on ametiasutused kehtestatud ametnike hindamiseks teatud kriteeriumid, siis kahtlemata kui seal vaidlused tekivad, siis kindlasti kohud kontrollivad, kas nendest nõuetest on kinni peetud; muudel juhtudel on kohtud andnud siin haldusele hindamisruumi) 3. sõltumatute ekspertide ja asjatundjate väärtusotsustused
18 kontrolliga valdkondadest. Need piirid on objektiivsed, millest enam kaugemalt minna ei saa. Siin on loodud argumente, et kohus ei saa kõigega kursis olla. Piiratud kohtuliku kontrolliga valdkonnad on: 1. Eksamitel tehtud otsustused või nendega sarnanevad otsustused, Kohus vaatab üksnes formaalset külge, sisulist külge ei vaata. a. sisemised eksamiotsustused. Kohus ei otsusta, mis hinde keegi saab. b. otsustused, mis on seotud põhiõigustega (igaühel on õigus haridusele, õigus vabalt valida tegevusala, töökoht). 2. Avalikust teenistusest tulenevad hinnangulised otsustused: lisatasude määramine, ametnike sobivus, võimekus, teenistusalased saavutused, prognoosid. 3. Sõltumatute ekspertide ja komisjoni otsustused – põhinevad subjektiivsetel väärtustel
eeldab, et kõik on kohtu poolt ülekontrollitav. Samas on olemas selliseid valdkondi, mille puhul saame rääkida piiratud kohtuliku kontrolliga valdkondadest. Need piirid on objektiivsed, millest enam kaugemalt minna ei saa. Siin on loodud argumente, et kohus ei saa kõigega kursis olla. Piiratud kohtuliku kontrolliga valdkonnad on: 1. Eksamitel tehtud otsustused või nendega sarnanevad otsustused, Kohus vaatab üksnes formaalset külege, sissulist külge ei vaata. - sisemised eksamiotsustused. Kohus ei otsusta, mis hinde keegi saab. - otsustused, mis on seotud põhiõigustega (igaühel on õigus haridusele, õigus vabalt valida tegevusala, töökoht). 2. Avalikust teenistusest tulenevad hinnangulised otsustused: lisatasude määramine, ametnike sobivus, võimekus, teenistusalased saavutused, prognoosid. 3. Sõtumatute ekspertide ja komisjoni otsustused põhinevad subjektiivsetel väärtustel. Kohtud võivad tegeleda üksnes menetlusliku aspektiga
eeldab, et kõik on kohtu poolt ülekontrollitav. Samas on olemas selliseid valdkondi, mille puhul saame rääkida piiratud kohtuliku kontrolliga valdkondadest. Need piirid on objektiivsed, millest enam kaugemalt minna ei saa. Siin on loodud argumente, et kohus ei saa kõigega kursis olla. Piiratud kohtuliku kontrolliga valdkonnad on: 1. Eksamitel tehtud otsustused või nendega sarnanevad otsustused, Kohus vaatab üksnes formaalset külege, sissulist külge ei vaata. - sisemised eksamiotsustused. Kohus ei otsusta, mis hinde keegi saab. - otsustused, mis on seotud põhiõigustega (igaühel on õigus haridusele, õigus vabalt valida tegevusala, töökoht). 2. Avalikust teenistusest tulenevad hinnangulised otsustused: lisatasude määramine, ametnike sobivus, võimekus, teenistusalased saavutused, prognoosid. 3. Sõtumatute ekspertide ja komisjoni otsustused põhinevad subjektiivsetel väärtustel. Kohtud võivad tegeleda üksnes menetlusliku aspektiga
annaabi.ee 
