2) Ajalehe artiklist tagasi sündmuse juurde arutlege lastega, kuidas artikkel ajalehte sai ning valige protsessist välja momente, mida rollimänguna matkida (nt ajakirjaniku ja ajalehetoimetuse fotograafi töö). 13. Kuidas saad aru mõistest "uus kirjaoskus"? Liikuvate piltidega ekraanimeedia on laste puhul enimkasutatud ja kergesti mõistetav, sest see ei nõua lugemisoskust. On tehtud erinevaid uuringuid, et liikuvate piltidega (video, animatsioon) tegutsemine parandab laste lugemismotivatsiooni ja sooritusi kirjutamises, suurendab lugemisoskust, lugude sisu mõistmist, ning mõjutab positiivselt ka kuulamis ja kõnelemisoskust. Last tuleb õpetada lugema k ant digitaalseid tekte, mille olulised osad on teksti kõrval ka helid ja fotod! 14. Mis seostub nende kahe sõnaga
toimunut ja sooritasid ka testi halvemini võrreldes nendega, kes lihtsalt kuulasid ning keskendusid vaid loengule. Sellest kõigest võib ainult järeldada, et lugemine arendab tagasiside andmist, kriitilist mõtlemist, probleemide lahendamist ja sõnavara paremini kui visuaalne meedia (Taylor, 2012). Taylor (2012) väidab, et tehnoloogia kasutamine pole siiski üdini paha. Eelpool mainitud uurimus näitab, et videomängud ja muu ekraanimeedia aitavad arendada ruumiliste kujutiste nägemisvõimeid, suurendada tähelepanu võimet, reaktsiooni kiirust ja soodustab sorteerida olulist ebaolulisest. Selle asemel, et mõelda, et tehnoloogia muudab lapsed rumalaks, peaksid inimesed mõtlema, et tehnoloogia lihtsalt muudab nad erinevateks varasematest põlvkondadest. Näiteks, Interneti otsingumootorite kasutamise tagajärjeks on see, et lapsed ei ole vilunud enam informatsiooni mäletamises, vaid osavad selles, kuidas ja kust seda leida
all mõistame. Kõige üldisemalt tähendab meedia kõiki sidevahendeid ühiskonnas trükitud ja elektroonilised vahendid (ajalehed, ajakirjad, postitatavad trükised), eeter (TV, raadio), kaabellevi (internet, kaabeltelevisioon), väljapanekud (plakatid, reklaamid) ja elektroonilised salvestused (audio-ja videokassetid, plaadid, disketid). Enim mõjutab meie kooliealisi lapsi heli ja liikuva pildiga ekraanimeedia (Väärtused koolieelses eas: väärtuskasvatus lasteaias 2010). Uuringutest on selgunud, et laps saab koolist ainult 10% informatsioonist ning kogu ülejäänud info saadakse massimeedia või mingi muu infokanali kaudu (Patzlaff 2003). Meediaga on laps seotud juba alates oma esimesest eluaastast ning tema osakaal lapse kasvades aina suureneb. Internet ja televisioon on muutunud lapse elu igapäevaseks osaks ning oluliseks kasvukeskkonnaks. Meedias peegelduvad trendid, hoiakud, iidolid
Kertu Käis, viidates 2006. aastal USA – s läbi viidud uuringule, mille kohaselt on USA 15 protsenti 6 – 19aastastest lastest ülekaalulised ning selles on leitud seos suure meediakasutusega. Käis tõi positiivsena välja ka selle, et paljud lapsed vaatavad loodussaateid ning on uhked, et teavad fakte looduse kohta. Meie arvates, on kõige kasulikum see, et meedia suurendab lastes huvi võõrkeelte vastu ning motiveerib lapsi keelt õppima. Seega, pidas Käis oma töös ekraanimeedia positiivseks aspektideks laste silmaringi avardumist ja õppimisvõimalusi ning õhutust loovtegevustele. Meedia negatiivsetest mõjudest rääkides on vaja märkida, et meedia toob lastele ka kätte ebaeakohased teemad. Seejuures ei mainitud üksnes vägivaldseid märuli- ja õudusfilme, vaid pornofilme, mis võivad olla olnud lastele kättesadavad. Tõenäoliselt multifilmidest või filmidest nähtu tulemusena kasutavad lapsed oma mängudes
,,Virbits" abil. Õpetajate meelest innustab meedia lapsi loovust arendavat tegevust järele proovima. Näitena toodi lastesaatest ,,Saame kokku Tomi juures" ajendatud meisterdamissoov või lastesaatest ,,Tweenie põngerjad" kuuldud mängude ja laulude vastastikune õpetamine. Veel märgiti meediat keeleõpetajana nii eesti- kui ka võõrkeelsete väljendite omandamisel. Kasulikuks peeti, et meedia suurendab lastes huvi võõrkeelte vastu ning motiveerib lapsi keelt õppima. Seega nähti ekraanimeedia positiivsete aspektidena laste silmaringi avardumist ja õppimisvõimalusi, samuti õhutust loovtegevustele ning võõrkeelte vastu huvi tekitamist. (Vinter, 2010.) 22 11. KOKKUVÕTE Seda teemat käsitleda võttes ei oodanud ma oodata nii drastilisi näiteid. Olin eelnevalt oma arvates juba teadlik telemeedia ohtudest, aga nüüd suhtun neisse veelgi kriitilisemalt
annaabi.ee 
