teemi samu teid mööda, ainult vastassuunas ja kujutis tekib punktis A. Geomeetriline optika kasutab tihti punktvalgusallikaid, mil- leks nimetatakse valgusallikat või eseme piirkonda, mille mõõtmed on palju väiksemad kui kaugus vaatluskohani. Valgus levib ühtlases (homogeenses ja isotroopses) keskkonnas sirg- jooneliselt. Selle tõestuseks on punktvalgusallika poolt tekitatud varju terav piirjoon. Punktvalgusallikas tekitab esemest täisvarju, mida näeme ekraa- nil eseme kontuuriga sarnase musta laiguna. Ruumi piirkonda, kuhu valgus ei satu, nimetatakse täisvarju piirkonnaks. Kui on tegemist rohkem kui ühe punktvalgusallika või suure val- gusallikaga, siis tekib lisaks täisvarjule ka poolvari, mida näeme ekraanil halli laiguna ümber täisvarju. Ruumi piirkonda, kuhu valgus 4 satub ainult osadest punktvalgusallikaist või osast suure valgusallika punktidest nimetatakse poolvarju piirkonnaks.
Teise moodusena võib vaatesuuna määrata vaatepunkti sisestamisega. Toome selle kohta iseloomulikumaid koordinaattelgede suunalisi vaateid (pealtvaade ehk plaan on uue joonise puhul vaikimisi kehtiv vaade): · 0,0,1 = pealtvaade; · 0,1,0 = tagantvaade; · 1,0,0 = vaade paremalt; · 0,0,1 = altvaade; · 0,1,0 = eestvaade; · 1,0,0 = vaade vasakult. Kolmanda moodusena saab vaatesuuna määrata tühisisestusega ajutiselt tuuakse ekraa- nile joonise asemele kompass ja teljekolmik (vt. joonis 14). Kompass kujutab endast gloo- buse tasapinnalist esitust (joonisel olevad tekstid ja klambrid on lisatud vaid selgituste jaoks; neid ei ilmutata). Kompassi keskpunkt (püst ja rõhtsirge lõikepunkt) vastab gloobuse põhja- poolusele (x=0, y=0, z>0), sisemine ringjoon ekvaatorile (z=0) ja kogu väline ringjoon lõunapoolusele (x=0, y=0, z<0). Kompassi peale tekib väike ristike (märk +), mille liiguta-
Need vastavad siis väärtustele 1 ja 0. Nii on kahendsüsteemis lihtsam arve salvestada ja lihtsam ka tehteid teha. Mõelge ise, on ju endalgi kahte ühte ja nulli omavahel lihtsam kokku liita kui näiteks seitset ja viit. Ainus raskus võrreldes kümnendsüsteemiga on arvude lugemine – arvud lähevad kiiresti maru pikaks. Meil igapäevaelus oleks see probleem, aga arvuti võib ju ekraa- nile meie jaoks midagi mugavamat kuvada. Rooma numbrid Roomlased vedasid aga naturaalarvude tähistamiseks hoopis kummalisi kriipse: näiteks meie ühte tähistati kriipsuga I, meie 12 kriipsudega XII ja meie 49 kriipsu- dega IL. 80 Proovige leida reegleid Rooma numbrite liitmiseks või veel hullem, korrutamiseks. Näiteks liidaksid roomlased arve 69 ja 145 kokku järgnevalt.
Esilaterna valgusvihu ja signaalseadiste reguleerimine. Esilaterna valgusvihu kontrollimiseks paigutatakse masin õues rõhtsale platsile 7,5 ..... 10 m kau- gusele ekraanist (selleks võib olla plank, majasein jms»). Ekraanile tõmmatakse masina pikitelje lõikumiskohas püstjoon. Seejärel mõõdetakse esilaterna keskme kõrgus maapinnast ja tõmmatakse ekraanile sel kõrgusel rõhtjoon. Viimasest 7,5 . . . 10 cm (vastavalt masina kaugusele ekraa- nist) allapoole tõmmatakse teine rõhtjoon (joon. 118, a). Nüüd lõdvendatakse esilaterna kinnitusmutrid, lülita- takse sisse kaugtuli ja viiakse laterna kallutamisega val- guslaigu kese kontroll joonte alumise ristumiskohaga kokku. Kui esilaterna kere on ühitatud esihargi ülaosaga, siis reguleeritakse valgusvihku peegeldi kallutamisega laterna kerel asuva reguleerkruvi abil. Euroopa süsteemi optilise elemendiga (ebasümmeetrilise
ja koonuse kujuline struktuur. Selline ongi siis eespool välja toodud füüsikaline sisu. Analoogia neis kahes on olemas. Osakene nagu kloonib ennast seda läbi aja ja ruumi. Nii täidabki üks osake kogu ruumi.Osake nagu kloonib ennast ruumis või ajas. Nüüd aga vaatame katset osakesega, mil see läbib mõnda ühte pilu. See on tuntud kui katset osa- kese difraktsioonipiluga. Osake ,,liigub" läbi ühest pilust. Katsed on seda näidanud, et tekib ekraa- nile difraktsioonipilt. Makromaailmas tekitab sellist nähtust lained näiteks vee pinna lained. Kuid mis siis osakesega juhtub? Kas see on ka laine? Tegelikult ei ole see nii. Kuna osake ,,täidab kogu ruumi", ei ole siis enam meil tegemist ühe osakesega, vaid pilu läbib nagu väga palju osakesi. Ei ole enam ühte osakest. Pilu läbib nagu mingisugune ühtne ,,mass-ollus". Laine ei ole ruumis lokalisee- ritud. Nii on ka meil siin osake. Pilu läbides mõjutab ,,igat osakest"
annaabi.ee 
