Tänapäeval on palju ühikonnas juttu olnud teemast, kas sõjavägi peaks olema ka naiste jaoks või siiski jätta nõrgem sugupool sellest välja. On mitmeid riike, kus see on juba kohustuslik, näiteks Iisrael. Mina arvan, et on hea, kui igaks olukorraks (ka hullemal juhul sõjaks) on valmis nii naine kui mees, kuid samas usun, et naine peaks jääma koju, hoolitsema ja kaitsema eelkõige tulevasi põlvkondi. Seega jään oma otsusega erapooletuks, kuid kui tõesti muudetaks sõjaväekohustus tütarlastele kohustuslikuks, ei põikleks ma kõrvale, vaid teeksin selle katsumise julgelt läbi. Sõjavägi on tähtsaim riiklik relvastatud organisatsioon, mille põhiülesanne on kaitsta riiki välisvaenlaste vastu või muul moel toetada riigi poliitikat. Sõjaväe poolne kaitse võib realiseeruda nii akviitse osalemisega sõjas kui ka sõja ära hoidmisega heidutamise teel. See koosneb allüksustest, väeosadest, väekoondistest, operatiivkoondistest ning kõrgema
Egert Palkmets kuupäev: 15 .0 4. 20 15 Kas Eesti peaks loobuma üldisest sõjaväeteenistuskohustusest ja minema üle täielikult palgaarmeele? Lühiarutlus Lähitulevikus võib tulla aeg, mil Eesti peab kaitsma end, kehtkestama mobilisatsiooni ja astuma vastu Vene vägedele. Kuid kas Eestil oleks parem minna sõjaväekohustusest üle palgaarmeele? Mobilisatsiooniarmeega satub Eesti Vabariigi kui iseseisva riigi ek...
Kohustusliku sõjaväeteenistuse poolt või vastu. Eestis on teatavasti sõjaväekohustus tõsiasi, kuid seda vaid meestele. Naistele on see üdini ning täielikult vabatahtlik valik, kas astuda kaitseväkke või mitte. Mida arvata sellisest süsteemist ning kas olla sõjaväekohustuse poolt või vastu? Minu arvamus sellest jaotub kaheks. Mul on vastuargumente ning poolikuid pooltargumente. Ma olen absoluutselt nõus seisukohaga, et sõjavägi on mitmest aspektist kasulik, see parandab sinu füüsilist vormi, su tervist ning see valmistab
2.Nimeta Versaille rahulepingu tigimused mis määrati Saksamaa suhtes,näited . Saksamaa pidi loobuma paljudest piiri aladest , kaotas 1/8 oma aladest,Reini tsooni demilitariseerumine, ei tohtinud olla suuri sõjalaevu,allveelaevu,lahingulennukeid,tanke ega raskeid kahureid.Oli lubatud vaid 100 000 elukutselist vabatahtlikku maa-ja 15 000 mereväelast.Saksamaa pidi maksma reparatsioone. 3.Kuidas Saksamaa rikkus Versaille rahulepingut ? Esita näiteid. 1)Üldine sõjaväekohustus 2)Merepakt Inglismaaga , tänu millele suurendati sõjalaevade arvu. 3)Saksa väed sisenesid Reini piirkonda. 4)Tootis massirelvu 4.Kuidas muutus jõudude vahekord pärast esimest maailmasõda ? Kasvas USA mõju euroopas, tugevnesid Prantsusmaa, Inglismaa .Venemaast sai NSVL. 5.Loetle uued riigid , mis tekkisid esimes maailmasõja käigus. Kujunesid:Eesti,Leedu,Läti,Soome,Poola,Austria,Ungari,Tsehhoslovakkia,Iirimaa. 6.Miks teravnes rahvusvaheline olukord 1930.aastatel?
Kuid juba 17 aastat peale Esimese maailmasõja lõppu rikkus Adolf Hitler Versaille´ rahulepingut. Lääneriigid tõenäoliselt aimasid, et Saksamaa valmistub uueks sõjaks, kuid ei sekkunud rikkumistesse. Sellist käitumist lääneriikide poolt nimetatakse lepituspoliitikaks. Arvan, et sellega püüdsid lääneriigid mitte ärritada Saksamaad. Esimene suurem rikkumine seisnes selles, et Saksamaal taastati sõjaväekohustus. Samuti pandi taas käima sõjavarustust tootvad tööstused. Loodi uus lennuvägi ning sõjalaevastik. Lääneriigid olid küll kursis Saksamaal toimuvaga, kuid ei püüdnud seda mingil moel takistada. Minu arvates oli asi selles, et lääneriigid ei tahtnud Saksamaad rohkem ärritada, keelates sõjavarustus. Järgnevalt võib vaadelda lepituspoliitika seisukohast fakti, et Suurbritannia lubas Saksamaal Põhjamerel katsetada oma sõjalaevu. Lisaks otsustas Hitler 1936.aastal viia
võlakirjadele ning uutele väärtpaberitele. Samuti varale, mille suhtes saab seada teistliiki registerpandi ja kommertspant ulatub ka kindlustus(ühingule)? Ettevõtja võib kommertspandiga kooramtud vara tavalise majandustegevuse käigus kasutada ja käsutada. Kui aga ettevõtja võõrandab kommertspandiga kooramtud vara hulka kuuluva asja, tavapärase majandustegevuse korras, lõppeb kommertspant sellele asjale. Kommertspandi puhul on oluline ka ettevõtja teadaandmis ekohustus. St ettevõtja onkohustatud pandi pidajale koheselt teatama ettevõtte majandamise peatumisest või selle jagamisest või mud liiki võõrandamisest või muul viisil üleandmisest, samuti vara vähenemisest(, st kui tagatise väärtus oluliselt langeb), samuti vara või suurema osa vara hävimisest. Kommertspant lõppeb kommertspandi registrist kustutamisega. AÕS – on võimalik k aõigusi pantida, mid aon võimalik rahaliselt hinnata. Tööõigus
● sõjatööstuse arendamine ● viis rünnakuplaani, peamine plaan “Groza” ("Nõukogude Liidu strateegiline plaan sõja korral Saksamaa ja ta liitlastega" ) ● üldine sõjaväekohustuse seadus ● formeeriti armeed Euroopa idapiirile ja Jaapani idapiirile b) Saksamaa sammud sõja suunas; ● Rahulolematus Versailles’ süsteemi suhtes ● sõjatööstuse arendamine ● kehtestati üldine sõjaväekohustus ● astuti välja Rahvasteliidust ● tungiti Reini demilitaliseeritud piirkonda c) teiste riikide (näiteks Jaapan) tegevus; ● tahtis saada kogu Aasia valitsejaks ● suurendas sõjalisi kulutusi ● 1930.ndatel tungiti Hiinasse - Mandžukuo marionettriik ● Rahvasteliit kuulutas Jaapani agressoriks, Jaapan lahkus Rahvasteliidust d) MRP salaprotokoll. ● mittekallaletungi leping Saksamaa ja NSVL vahel
annaabi.ee 
