ja Linnuse maalinnad, mille varemeid võib praegugi näha Linnuse külast mööduvalt Kuressaare-Kuivastu maanteelt1. Muhus olid tuntud lisaks meresõitjatele ka oma rändavate käsitööliste ja ehitajate poolest. Just nende inimeste oskused on spetsiifilise Muhu arhitektuuristiili tekke taga. Tänapäeval on selle stiili ilmekaks näiteks Pädaste mõisa välisehitised. Pädaste mõis on saartel säilinud mõisaansamblitest noorim ja ainus säilinud Muhus. Ansambel on eklektilises laadis2. Mõisa võlu peitub rohkem imposantsetes maakivist kõrvalhoonetes, mis piiravad peahoone esist väljakut. Tall-tõllakuur, juustukoda ja sepikoja on ümber ehitatud lux-hotelliks. Kahekorruseline kiviait oma omapäraste sammasportaalidega on eestis ainulaadne ja ootab renoveerimist. Muhu südames, Liiva külas, endises meierei hoones asub Muhu Restoran. Lääneküljes, endises katlamajas, asub Vanavara ja Sepise Äri. Endises võitshehhis on praegu Muhu Restorani Kaminasaal
Arvatavasti ei olnud templid etruskide arvates mitte üksnes jumalate elupaigad, vaid ka jumalateenistuse pidamise kohad. (Alpatov 1973: 164) Ka Vaga(1999: 103) on iseloomustanud etruski arhitektuuri. Ta väidab, et lisaks templitele on väga kõnekad ka säilinud linnade varemed üldiselt. Seal leiduvat nii primitiivset kükloopilist ehitusviisi tahumata kivimürakatest kui ka äärmiselt hoolikalt ja korrapäraselt teostatud kantkiviehitisi. Kõige järjekindlamalt esineb selles küllaltki eklektilises arhitektuuripärandis võlv, mis varem arvati suisa olevat leiutatud etruskide poolt, kuid hiljem on siiski leitud, et juba Babüloonia arhitektuuris on võlv esindatud. Kreeka ehitistel esineb võlvi äärmiselt harva. (Vaga 1999: 103) Nii etruskide kui ka kõigi teiste Itaalia rahvaste elamu keskmeks oli aatrium, milles oli tulekolle ja mis sai ka oma nime sõnast must atae. (Alpatov 1973: 164)Aatriumi ümbritses mitu kõrvalruumi. Tagumises osas aatrium laienes ja moodustas nö tiivad
kaetud kõrge kelpkatusega. Ehitis võib olla peahoonega üheealine. Majandushoonete kastell 19. sajandist pärinevad mõisa majandushooned paiknesid kastellilaadselt ümber nende keskele moodustunud sisehoovi, mille lõunapoolse külje moodustab eelpoolmainitud hobustetall. Selline paigutus on iseloomulik enamikele mõisakompleksidele Eestis. Nõukogude ajal ümber ehitatud meierei ja loomalaut seisid aastaid varemeis ning on praegu OÜ ZOROASTER omanduses. Hooned olid algselt viilkatusega eklektilises laadis ehitised, milline välisilme pärineb rekonstrueerimisest 19. sajandi teisel poolel. Hoonete nurkadel ja räästa all on laiad ehisvööd, aknad krohvitud laiade ehisraamidega, lakatoa aknad kaetud kõrge kaarega. Mõisatööliste maja Majanduskompleksi idaküljel asub 19. sajandist pärinev mõisatööliste maja (moodustab majanduskastelli idapoolse tiiva), mis oli nõukogude ajal aiandus-mesindusseltsi kasutuses. Viimane tagas selle säilimise teataval määral ümberehitatud kujul
****** Peale Antwerpeni langemist hispaanlaste k�tte 1585. aastal asus protestant Stalbemti pere elama Middelburgi. Hiljem naasis Adriaen van Stalbemt Antwerpeni ning umbes 1609. aastal sai temast P�ha Luuka gildi meister. Stalbemti kohta on teada, et ta veetis peaaegu terve aasta Inglismaal (1633�34), kus ta maalis kaks Greenwichi vaadet, mille taustal kujutas kuningas Charles I ja kuninganna Henrietta Mariat. Maalid asuvad ka praegu Inglismaal kuninglikus kollektsioonis. Kunstniku eklektilises stiilis on tunda Jan Brueghel I, Hendrick van Baleni, Paul Brili ja Adam Elsheimeri m�jutusi. Adriaen van Stalbemti t��d on eksponeeritud muuseumites mitmetes linnades, kus ta t��tas, nagu London, Antwerpen, Middelburg, ja ka Berliin, Dresden, Frankfurt am Main, Kassel ja Schwerin, ning muuseumis Museo Nacional del Prado Madridis Hispaanias. Kuigi teose autoriks on m�rgitud esmajoones Adriaen van Stalbemt, oli tollel ajal
annaabi.ee 
