Situatsiooni mõõdistamine Situatsiooni all mõistetakse kõiki nähtavaid objekte nii looduslikke kui ka tehislikke. Situatsiooni mõõdistamine toimub iseloomulike nurkade ja külgede mõõtmise abil. Olema mitu erinevat viisi: 1. Ristjoonte viis üheks teljeks on mõõdistuskäigu külg, mõõda seda külge tõmmatakse maapinda pingule rulett, liikudes mõõda ruletti püstitatakse ristjooned mõõdistatavatel kontuuripunktidel selleks kasutatakse ekkerit. Piki külge määratakse kaugus külje alguspunktist kuni ristjoone aluseni ja piki ristjoont mõõdetakse teise ruletiga kaugus objektini. Koostatakse silmamõõduline skeem ehk abriss. Abrissile joonistatakse kogu situatsioon, piki külge mõõdetud kaugused kirjutatakse abrissile risti külje joonega ja teised kaugused risti omakorda selle joonega, mis viib objektini. Geodeesias on üldreegliks, et
tippudesse. Ruudu külje pikkus valitakse sõltuvalt reljeefist plaani mõõtkavast ja ka plaani otstarbest (10, 20, 50 või 100 m). Mõõtkavas 1:500 ei või ruudu külg olla pikem kui 20 m. Ruudustiku välja märkimine toimub kõige sagedamini mõõdistuskäigu ühest küljest lähtudes või siis katastriüksuse või ehitusplatsi ühest piirist lähtudes. Ruudustikku märgitakse tavaliselt mõõdulindi ja teodoliidi abil aga mõningal juhul võib kasutada ka ekkerit (võimaldab ristsuunda määrata). Välja märgitud ruudustik tuleb kindlustada vastavalt sellele kui kaua ta peab säilima. Kõige kindlam on tähistada iga ruudu tipp maavaia ja tähisevaiaga. Lihtsamal juhul tähistatakse ruudustiku tipud ainult tähisvaiaga, mis peab säilima mõõdistuse lõpuni. Ruudustiku rajamisel koostatakse ka abriss. Kui maatükile ei ole tehtud situatsioonimõõdistamist, siis seda tehakse koos ruudustiku rajamisega, tavaliselt kasutatakse
asukoha looduses peab aga igal juhul andma või vähemalt kontrollima vastava omavalitsuse maamõõtja või muu esindaja; kontrollitud piirjooned tikutakse nüüd ehituskohal ning ehitise rajamine sünnib kas täpselt nendele joontele või nendest määratud kaugusele. Ehitise aluskuju märkimine maastikule toimub väljavalitud kohal tikutatud väljumispunktide või määravate sundae järgi ja geomeetriliste reeglite kohaselt. Töötmisvahendina kasutatakse sealjuures teodoliiti, ekkerit või laudadest kokkulöödud kolmnurka vahekorraga 3:4:5, mille suurim nurk on seega 90 kraadi. Väljatikutud ehitise piirjoonte järgi ehitatakse nn. nööristik. Nööristik peab tavaliselt jääma pusima kuni ehitisevälisseinte alustamiseni, s.o. mulla-, alusmüüri- ja soklitööde ajal. 39. Kuidas planeeritakse ehitise ümbrust? Maapind ümber ehitise tuleb planeerida kallakuga väljapoole, et sademete veed eemalduksi
tippudesse. Ruudu külje pikkus valitakse sõltuvalt reljeefist plaani mõõtkavast ja ka plaani otstarbest (10, 20, 50 või 100 m). Mõõtkavas 1:500 ei või ruudu külg olla pikem kui 20 m. Ruudustiku välja märkimine toimub kõige sagedamini mõõdistuskäigu ühest küljest lähtudes või siis katastriüksuse või ehitusplatsi ühest piirist lähtudes. Ruudustikku märgitakse tavaliselt mõõdulindi ja teodoliidi abil aga mõningal juhul võib kasutada ka ekkerit (võimaldab ristsuunda määrata). Välja märgitud ruudustik tuleb kindlustada vastavalt sellele kui kaua ta peab säilima. Kõige kindlam on tähistada iga ruudu tipp maavaia ja tähisevaiaga. Lihtsamal juhul tähistatakse ruudustiku tipud ainult tähisvaiaga, mis peab säilima mõõdistuse lõpuni. Ruudustiku rajamisel koostatakse ka abriss. Kui maatükile ei ole tehtud situatsioonimõõdistamist, siis seda tehakse koos ruudustiku rajamisega, tavaliselt kasutatakse
Tihti on maastikul väga väikeseid elemente, mida ei saa plaani mõõtkavas kujutada (nt elektripost). Ka elemendi plaanile kandmine on vajalik, kui on mõõtkava väline leppemärk. Situatsiooni mõõdistamisel on kolm meetodit: 1. Ristjoone meetod- üheks teljeks on mõõdistuskäigu külg, mööda seda külge tõmmatakse maapinnale pingule rulett, liikudes mööda ruletti, püstitatakse ristjooned mõõdistatavatel kontuuripunktidel- selleks kasutatakse ekkerit. Piki külge määratakse kaugus külje alguspunktist kuni ristjoone alguseni ja piki ristjoont mõõdetakse teise ruletiga kaugus objektini, Koostatakse silmamõõduline skeem ehk abriss. Abrissile joonistatakse kogu situatsioon. Tavaliselt on ristjoone pikkuseks maksimum ruleti pikkus (kuni 50m). Geodeesias on üldreegliks, et mõõdetud kaugus kirjutakse risti selle joonega, mida mööda mõõdeti. Kui on tegemist ehitisega (majaga), siis kirjutatakse abrissile ka tema pikkus ja laius
Nivelleerimiskäigu täpsusnõuded. 66. Pinnanivelleerimise välitööd ruutude meetodil. · Maastikule märgitakse välja ruutvõrk ( tavaliselt lähtudes mõõdistamiskäigu ühest küljest või siis katastriüksuse/ehitusplatsi ühest piirküljest). Ruudu külje pikkus valitakse sõltuvalt reljeefist, plaani mõõtkavast ja ka plaani otstarbest. Mõõtkavas 1:500 ruudu külg ei tohi olla pikem kui 20 m. kasutatakse mõõdulinti, teodoliiti ja ekkerit. Ruudu tipud tähistatakse maavaia või tähisvaiaga. · Nivelleeritakse kõik võrgu punktid ja lisaks reljeefile iseloomulikud punktid, mis ei sattunud ruudustiku tippu. 67. Pinnanivelleerimise välitööd magistraalide meetodil. · Esmalt rajatakse põhimagistraal, millele märgitakse piketaaz (100 m) ning sellega risti, sobivatele kaugustele, ristmagistraalid. · Ristmagistraalidele rajatakse põiksihid. Põiksihtide max pikkused 300 kuni 500m.
Nivelleerimiskäigu täpsusnõuded. 63. Pinnanivelleerimise välitööd ruutude meetodil. Maastikule märgitakse välja ruutvõrk ( tavaliselt lähtudes mõõdistamiskäigu ühest küljest või siis katastriüksuse/ehitusplatsi ühest piirküljest). Ruudu külje pikkus valitakse sõltuvalt reljeefist, plaani mõõtkavast ja ka plaani otstarbest. Mõõtkavas 1:500 ruudu külg ei tohi olla pikem kui 20 m. kasutatakse mõõdulinti, teodoliiti ja ekkerit. Ruudu tipud tähistatakse maavaia või tähisvaiaga. Nivelleeritakse kõik võrgu punktid ja lisaks reljeefile iseloomulikud punktid, mis ei sattunud ruudustiku tippu. 64. Pinnanivelleerimise välitööd magistraalide meetodil. Esmalt rajatakse põhimagistraal, millele märgitakse piketaaž (100 m) ning sellega risti, sobivatele kaugustele, ristmagistraalid. Ristmagistraalidele rajatakse põiksihid
annaabi.ee 
