1. Kuldi sperma viljastusvõime: Kuldi keskmine ejakulaadi maht on 250300 ml (maks. 900) ja spermatosoidide kontsentratsioon on 0,2 miljardit 1 ml-s. Kuldi spermas sisaldub kuivainet vaid 5% (vett 95%), milles on 3,8% proteiini. Sperma kvaliteeti hinnatakse organoleptiliselt määratakse ejakulaadi maht, värvus ja lõhn. Täpsemaks analüüsiks uuritakse spermat mikroskoobiga, millega selgitatakse välja spermide tihedus, liikuvus, kontsentratsioon, patoloogiliste spermide osa ejakulaadis jne. Pärast sperma kvaliteedi hindamist tehakse otsus selle kasutamise kohta. 2. Emiste viljakus 3. Emiste piimakus Emis toodab 2-kuuse imetamisperioodi jooksul üle 300 kg piima. Piimaand oleneb väga paljudest teguritest, nagu: I. Imetavate emiste kehavarude suurus resp. emiste tiinusaegse söötmise tase. Paljude katsete põhjal on selgunud, et tiinusperioodil tugevamini söödetud emised lahjuvad järgneval imetamisperioodil rohkem. Üldiselt soovitatakse emiseid
- paariline nääre, arenguliselt seemnejuha mitu korda lühem keerdunud - spermid külgsopis nööpnõelakujulised, ~50m, saba abil aktiivselt liikuvad rakud - paikneb kusepõie tagapinnal, seemnejuhaampullist lateraalsemalt ejakulaadis (3-6 ccm) on normaalselt 60-120 miljonit spermi ühes ccm-s - viimajuha – ductus excretorius – ühineb näärmelise oseloomuga eluiga on 4 ööpäeva, viljastamisvõime naise suguteedes 2 ööpäeva seemnejuhaampulli kitsenenud lõpposaga purskejuhaks – ductus Väljutustee ejaculatorius’eks - tubulus seminiferus contortus (50 cm)
võimekam järglaste põlvkond. · Eduka aretustöö eelduseks on suguloomade hea viljakus ja sigivus. Arvukas järglaskond võimaldab teha rangemat valikut ja soovitud geenide kiiret levikut tõus 88. aretusisasloomade saamine · . ioloogilise sigimisvõime ja sperma produktsiooni alusel järjestatakse isasloomad: jäär à pull à täkk à kult. · Jäär ja pull produtseerivad kontsentreeritud spermat - ejakulaadis 1-10 ml x 109 spermi, · täkk ja kult 100-300 ml x 105 spermi. · Viljastamiseks on vaja mõni miljon spermi oolemmi läbimiseks ja üks sperm ühineb munarakuga. · Järelikult on vaja ejakulaat jagada seemendusdoosideks ja tagada paljude, isegi sadade või tuhande emaslooma seemendamine. 89. aretusisasloomade hindamise põhimõtted ja kasutamise programmid · . Toimub ka silmajärgne hindamine, kuid aluseks pole jõudlus, vaid välimik.
sabaosast. Pea on pärilikkuse kandja ning ta on ümbritsetud peakestast. Selles kestas asetsevad tähtsad ensüümid mis on vajalikud munaraku viljastumiseks kehaosas. Toimuvad ainevahetus protsessid ja saba abil liiguvad spermid edasi. EJAKULAAT 11 Ejakulaadi kogus varieerub 100-600 (max 900)ml-ni. Spermide arv 1 ml-s on 0,1-0,5 miljardit ühes ejakulaadis on seega 10-300 miljardit spermi. 26. Emiste inna- ja optimaalne seemendusaeg. INNA KULG - Suguküpsetel mittetiinetel emistel algab seksuaaltsükli käigus mõned päevad kestev innaperiood. Sellel ajal tekivad välistel suguorganitel ja emise käitumises tüüpilised muutused. Inna jälgimisel tuleb need muutused ära tunda, õigesti klassifitseerida ja välja uurida, kas emis on paaritamiseks valmis. INNAEELNE FAAS / EELIND
annaabi.ee 
