jaatusvormist erinevat pöördsõnavormi, nt elasime : ei elanud, elan : ei ela, elatakse : ei elata. 8 Jaatav kõneliik Jaatav kõneliik väljendab öeldisverbiga kirjeldatava tegevuse jaatust, nt Jüri sõitis eile maale. Jaataval kõneliigil puudub tunnus. Eitav kõneliik Eitav kõneliik väljendab öeldisverbiga kirjeldatava tegevuse eitust, nt Jüri ei sõitnud eile maale. Eitusvormid on liitvormid, milles eitust väljendab eitussõna ei või ära. Eitussõna ei kasutatakse kindlas, tingivas ja kaudses kõneviisis, nt ei ela, ei elaks, ei elavat, eitussõna ära kasutatakse käskivas ja möönvas kõneviisis, nt ära ela, ärgu elagu. 9
mõnede vormide eituse väljendamisel lisaks eitussõnale ka vastavast jaatusvormist erinevat pöördsõnavormi, näiteks elasime : ei elanud, elan : ei ela, elatakse : ei elata. Jaatav kõneliik väljendab öeldisverbiga kirjeldatava tegevuse jaatust, näiteks Jüri sõitis eile maale. Jaataval kõneliigil puudub tunnus. Eitav kõneliik väljendab öeldisverbiga kirjeldatava tegevuse eitust, näiteks Jüri ei sõitnud eile maale. Eitusvormid on liitvormid, milles eitust väljendab eitussõna ei või ära. Eitussõna ei kasutatakse kindlas, tingivas ja kaudses kõneviisis, näiteks ei ela, ei elaks, ei elavat, eitussõna ära kasutatakse käskivas ja möönvas kõneviisis, näiteks ära ela, ärgu elagu. Täis-, enne- ja üldmineviku vormide korral, mis koosnevad abisõna olema vormist ja põhisõna mineviku kesksõnast, võib eitussõna ei liituda abisõna ette eitavaks eesliiteks p, näiteks ei ole
jaatust või eitust. Kõneliigikategoorial on kaks liiget: 1) jaatav kõneliik e afirmatiiv; 2) eitav kõneliik e negatiiv. Afirmatiiv väljendab öeldisverbiga kirjeldatava tegevussituatsiooni jaatust. Nt Ta tule/b homme. Kuula/ke teda hästi!Tunnust afirmatiivil pole. Negatiiv väljendab öeldisverbiga kirjeldatud tegevussituatsiooni eitust, nt Ta ei tule homme. Är/ge teda kuulake! Eitusvormid on liitvormid, milles eitust väljendab eitussõna ei või ära. ei esineb kindlas, tingivas ja kaudses kõneviisis, nt ma ei tee, ta ei tee/ks, nad ei tege/vat. Eitussõna ära kasutatakse käskivas ja möönvas kõneviisis, nt ära tee, är/ge teh/ke, är/gu teh/ku. Täis- ja ennemineviku vormide korral, mis koosnevad abiverbi olema vormist ja põhiverbi mineviku kesksõnast, võib eitussõna ei (ep) liituda abiverbi ette eitavaks eesliiteks p, nt ei ole ela/nud e pole
Kõneliik on pöördsõna kategooria, mis väljendab öeldisverbiga kirjeldatava tegevuse jaatust või eitust. Kõneliigikategoorial on kaks liiget: jaatav kõneliik ehk afirmatiiv ja eitav kõneliik ehk negatiiv. Jaatav kõneliik väljendab öeldisverbiga kirjeldatava tegevuse jaatust, näiteks Jüri sõitis eile maale. Jaataval kõneliigil puudub tunnus. Eitav kõneliik väljendab öeldisverbiga kirjeldatava tegevuse eitust, näiteks Jüri ei sõitnud eile maale. Eitusvormid on liitvormid, milles eitust väljendab eitussõna ei või ära.
annaabi.ee 
