See näitab, et teised peale eestlaste olid ka Nõukogude võimust väsinud ja soovisid demokraatiat. 1972. aastal koostasid teisitimõtlejad ÜRO-le Peaassambleele memorandumi, milles nõuti näiteks Eesti iseseisvumise taastamist, kuid kahjuks lääneriigid ei reageerinud sellele. Minnes korra tänapäeva, siis võib mõtlema hakata, et kui Eestiga peaks midagi juhtuma, kas siis tuleksid lääneriigid kohe appi või eiraksid olukorda nagu 70.ndatel tehti. 80.ndad oli erilised avaliku vastupanuliimuse poolest. Inimesed hakkasid avalikult valitseva režiimi vastu, isegi väljaspool Eestit. Vastupanuliikumiste aktiivsus tõmbas järjest maailma tähelepanu ja sellega saavutati see, et Euroopa parlament nõudis 1983. aastal Balti riikide iseseisvuse taastamist. Eesti NSV valitsemine oli ebakorrektne aastatel 1944-1985, kuna tegelikult korraldati Eesti elu Moskvast antud korralduste järgi
ahnust, viha ja teisi kirgi. Sellist sunnivõimu ei saa loota loomuseisundis, kus kõik inimesed on võrdsed ja kus ei saa olla kohtumõistjaid, kes otsustavad nende hirmude õigsuse üle. Ning sellepärast see, kes täidab lepingut esimesena, annab end oma vaenlase kätte ning seda vastupidiselt õigusele (mida ta ei saa kunagi hüljata) kaitsta oma elu ja elatusvahendeid. Kuid ühiskondlikus seisundis, kus on olemas võim, takistamaks neid, kes antud lubadust muidu eiraksid, ei ole see hirm enam põhjendatud, ja sellepärast see, kes peab lepingu kohaselt lepingut esimesena täitma, on kohustatud seda tegema. /…/ Lepingud, mis on sõlmitud hirmu ajel, on kehtivad. Hirmu ajel loomuseisundis sõlmitud lepingud on kohustuslikud. Näiteks, kui ma sõlmin lepingu, mille kohaselt pean maksma oma elu eest oma vaenlasele lunaraha või teda teenima, siis ma olen kohustatud seda tegema. Sest see on leping, mille kohaselt üks saab elu,
Peamine loomuseadus. Teine loomuseadus; quod tibi fieri non vis, alteri ne feceris. Mis on leping. Vastastikune õiguse üleandmine on see, mida inimesed nimetavad LEPINGUKS Millal vastastikusel usaldusel põhinevad lepingud ei kehti - kõikide sõjas kõikide vastu. 1 Kuid ühiskondlikus seisundis, kus on olemas võim, takistamaks neid, kes antud lubadust muidu eiraksid, ei ole see hirm enam põhjendatud, ja sellepärast see, kes peab lepingu kohaselt lepingut esimesena täitma, on kohustatud seda tegema. Lepingud, mis on sõlmitud hirmu ajel, on kehtivad. Inimese leping end mitte kaitsta on kehtetu. Inimloomuses on vaid kaks mõeldavat abinõud sõnade jõu tugevdamiseks. Ja nendeks on kas hirm tagajärgede ees, mida oma sõna murdmine kaasa toob, või au ja uhkus, mis tekib siis, kui inimestel pole vajadust oma sõna murda. Vannet võib anda vaid Jumalale
käeotsas väiksed lapsed järgi lohisesid. Sellest tuli mõte, et emadele võiks jagada brošüüre lasteaedades ja koolides, samaaegselt kui nende lapsed tutvuvad liiklusohutusega. Hästi toimis sotsiaalse mõju teooria, et mida suurem on grupp, seda suurem on tema võime mõjutada hälbivat käitumist. Inimene, kes üksi olles üle tee ei julgenud astuda tegi seda alles siis kui keegi oli ees üle läinud. Kokkuvõte Vaatlus lükkas ümber püstitatud hüpoteesi nagu lapsed eiraksid foorinõudeid rohkem. Õnnetusi juhtub nendega pigem sellepärast, et nad ei oska õigesti hinnata ümbritsevat ohtu. Kõige enam rikkusid liiklust keskealised naised (30%) ja neist ainul 1% vähem nooremad mehed(29%). Liiklusohutus kampaaniad peaks suunama eelkõige neile kahele grupile. Enamikele inimestele tuleks meelde tuletada, mis võib juhtuda liikluseeskirjade eiramisest reguleeritud ülekäiguradadel, õnnelikul juhul on see trahv kuni 3000 krooni. Kasutatud kirjandus
annaabi.ee 
