Laboratoorne töö Elektrokardiograafia Eesmärk: 1. Tutvuda EKG registreerimise metoodikaga. 2. Määrata südame asend (elektriline telg). 3. Analüüsida EKG-d II standardlülituses. Töö vahendid: sirkel, joonlaud, elektrokardiograaf, Katsealune: Ette antud tundmatuinimese EKG Töö teostaja: Südame elektrilise telje määramine Einthoveni kolmnurga järgi. 1. Mõõda I, II, III standardlülituses R saki kõrgused 2. Joonesta ring ja konstrueeri sinna võrdkülgne kolnurk (vt. Joonis 4) 3. Märgi joonisel kolmnurga külgede keskpunktid ning märgi R1, R2, ja R3 kõrgused nii, et nad asetseksid kolmnurga külgedel täpselt keskel (vt. Joonis 4) 4. Konstrueeri nurk nagu on näidatud joonisel 4. 5. Mõõda nurk väärtus ja määra südame telje asend (vt. Joonis 5ja 6)
Edasine löögisageduse tõus võib põhjustada löögimahu languse, mis vähendab organismi aeroobset töövõimet. 9. Elektrilised, mehhaanilised ja helilised protsessid südames (EKG, SFG, FG). ELEKTROKARDIOGRAMM (EKG) - elektriliste potentsiaalide muutuse registreerimine keha pinnalt, mis tekivad erutuse tekke, leviku ja vaibumise tõttu südamelihases ja mis ulatuvad keha välispinnani (südame aktsioonipotentsiaalide registreerimine). Kasutatavad lülitused: bipolaarsed - Einthoveni lülitused, mis põhinevad nn. kolmnurga reeglil - jäsemelülituste korral käed ja jalad on nagu tegelikult rindkerel asuvate elektroodide lülituskohtade pikenduseks, ning neid võib vaadelda tippudena võrdkülgses kolmnurgas. unipolaarsed - potentsiaalide registreerimine toimub kehapinna teatavas kindlas punktis paikneva aktiivelektroodi ning nn. referentselektroodi e. nullelektroodi vahel. SFÜGMOGRAMM (SFG) näitab vatsakeste väljutus- ja verega täitumise aega.
olukord võimaluse keskenduda rahvuslike väärtuste ja ootuste arendamisele. Kujunema hakkas rahvuslik arstide kaader ning selle vahekord võimude ning ühiskonnaga ka neil arengutel oli eriti hilisema ajaloo jaoks nii positiivseid kui negatiivseid külgi. 53 Kronoloogia (20. sajand) 1899 Aspiriini kasutuselevõtt 1900 Paul Echrlichi töö kemoteraapia alal saab sisse hoo 1901 Elektrokardiograafia kasutuselevõtt Willem Einthoveni poolt 1906 Food and Drug Act USA-s (tekib narkootikumi, kui keelatud fenomeni, mõiste) 1906-1912 F. G. Hopkins ja Chr. Eijkman töötavad vitamiinide avastamise vallas (meie Tartus usume, et vastav avastus sisuliselt tehti Tartus N. Lunini poolt 1880. a) 1918-1919 Gripipandeemia 1922-1923 Insuliini avastamine F. Bantingi ja Ch. Besti poolt 1926 Vitamiin B avastamisele ja kasutamisele viinud tendentside algus 1928 A. Fleming avastab penitsilliini 1932 G
on psühhiaatria valdkonda kuuluv. Kordamisküsimused · Nn natsimeditsiini eripärad · T-4 programm (,,eutanaasia" mõiste kuritarvitamine) · Nõukogude meditsiini üldiseloomustus (sh nn pseudoteadused) 64 Kronoloogia (20. sajand) 1899 Aspiriini kasutuselevõtt 1900 Paul Echrlichi töö kemoteraapia alal saab hoo sisse 1901 Elektrokardiograafia kasutuselevõtt Willem Einthoveni poolt 1906 Food and Drug Act USA-s (tekib narkootikumi, kui keelatud fenomeni, mõiste) 1906-1912 F. G. Hopkins ja Chr. Eijkman töötavad vitamiinide avastamise vallas (meie Tartus usume, et vastav avastus sisuliselt tehti Tartus N. Lunini poolt 1880. a) 1918-1919 Gripipandeemia 1922-1923 Insuliini avastamine F. Bantingi ja Ch. Besti poolt 1926 Vitamiin B avastamisele ja kasutamisele viinud tendentside algus 1928 A. Fleming avastab penitsilliini 1932 G
Wilson (rindkerelülitused, unipolaarne): kõik 4 jäsemelülitust ühe rindkerelülituse vastu. Pilt 51.19. 12 lülitusega EKG elektroodide asetsus 757 Pilt 51.20. Elektroodid on tähistatud värvidega, nt punane – parem käsi EKG-kõvera jälg tekib monitoris erinevate ühenduspunktide vaheliste potentsiaali erinevuste registreerimise kaudu. Kokku kirjeldatakse 12 punkti. Kuus jäsemetelülitust (bipolaarne tähistus Einthoveni järgi: I, II, III; unipolaarne tähistus Goldbergeri järgi: aVR, aVL, aVF79) ja 6 rinnalülitust Wilsoni järgi (V1–V6). EKG-kõvera ülesehitamine toimub praeguse aja seadmetel automaatselt, piisab vaid nupule vajutamisest. Südametsükli normaalsed EKG-kõverad koosnevad P-lainest (vastab kodade kokkutõmbele), QRS-kompleksist (vastab vatsakeste kokkutõmbele) ning ST-segmendist (vastab vatsakese lõõgastumisele). EKG-kõverate üksikute osade analüüs annab palju teavet
annaabi.ee 
