· 1958a asustati tema eestvedamisel Tartu Üliõpilaste Loodusring. · 1969a juhtis ta Nõukogude Liidu esimest Lahemaa rahvusparki. · Oli Eesti Looduskaitse Seltsi esimees . 1978a valiti ta Ida-Euroopa Komitee presidendiks. · Avaldanud üle 20 raamatu,toimetanud 50 trükist ja avaldanud 1500 artilit. · 1984apälvis ta esimese välismaalasena Soome Robert Boldti teenetemedali kodu-uurimise eest . · Aitas käivitada Eesti NSVs looduskaitsetegevuse · Eilarti eriline teene oli Eesti looduskaitsealade vajalikkuse põhjendamine NSVL Ministrite Nõukogus · Ta sai ÜRO tunnustuse Tallinna deklaratsioon looduse ja kultuuri ühtsusest ning rahvusvaheline maastikukultuuri medali, millega on teiste hulgas autasustatud Rootsi kuningat Carl XVI Gustavit · Ta oli tihedais tööseoseis loomeliitudega: kultuuriloo lektorina kooriühingu Vigala seminaridel, teatriühingu, kirjanike liidu, kunstnike liidu kultuurilooliste
Eesti Looduskaitse Selts ELKS Merian Kadaja Loomine ● Selts asutati Jaan Eilarti eestvedamisel ● 1966 ● Praegune esimees Vootele Hansen Miks loodi? ● Ühendada inimesi, kelle väärtusteks on loodus ja kultuur ● Ühendada inimesi, kes soovivad panustada sellesse, et ka kaasmaalased hoiaksid meid ümbritsevat Teemad ● Edendada elanikkonna teadlikkust loodus- ja kultuurivarade kaitse, säästliku kasutamise, taastamise ja maastikukultuuri alal Liikmed ● Seltsil on tegevliikmed, noorliikmed, toetajaliikmed, auliikmed ja välisliikmed
seadus "Eesti NSV looduse kaitsest". Sellega moodustati Looduskaitse Valitsus, mis kinnitas 1958. aasta 24. detsembril kaitsealuste liikide loetelu. Sellesse kuulus 55 taimeliiki ja 54 loomataksonit. Kaitstavate taimede puhult eristati kaht nimekirja: haruldased ja dekoratiivsed taimeliigid ning loodusmälestusmärgid. Aastast 1962 on eesti rahvuslinnuks suitsupääsuke ja aastast 1968 eesti rahvuslilleks rukkilill. 1958 loodi Tartu üliõpilaste looduskaitsering. 1966 loodi Jaan Eilarti eestvõttel Eesti Looduskaitse Selts. 1971 moodustati esimese rahvuspargina Lahemaa rahvuspark. Looduskaitse ökoloogilise põhjendamisega tegeles Viktor Masing. Tema initsiatiivil moodustati 1981. a. ka 30 sookaitseala. Peale 1990 1990 moodustati Lääne-Eesti Saarestiku Biosfäärikaitseala. Selle alusel jaotati kaitsealused liigid nende ohustatuse ja kaitse ranguse järgi kolme kategooriasse: kõige rangema kaitsega I kategooriasse kuulusid 22 taimeliiki ning 10 loomaliiki ;15
kaitsepõhimõtete võrdlemisi järjekindlas arengus vähesõltuvalt valitsevast riigikorrast. Kuni enne I maailmasõda 1879 rändrahnude säilitamine 1910 Vaika linnukaitseala 1918-1940 Võeti vastu looduskaitseseadus (1935) ja loodushoiu seadus (1938) Esimesed liigid võeti Eestis looduskaitse seaduse alusel kaitse alla 12. mail 1936 1945-1990 Aastal 1955 moodustati TA Looduskaitse komisjon 1966 loodi Jaan Eilarti eestvõttel Eesti Looduskaitse Selts. 1971 moodustati esimese rahvuspargina Lahemaa rahvuspark. 1990-2004 1. juunil 1994. aastal võeti vastu kaitstavate loodusobjektide seadus Alates 2004 2004. aasta 10. mail hakkas kehtima Looduskaitseseadus. 2004 Natura 2000 31. Eesti looduskaitse organisatsioon. Looduskaitse regioonid. Keskkonnaamet on Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus. Keskkonnaametil on 6 regiooni: 1. Harju-Järva-Rapla
kaitsepõhimõtete võrdlemisi järjekindlas arengus vähesõltuvalt valitsevast riigikorrast. Kuni enne I maailmasõda 1879 – rändrahnude säilitamine 1910 – Vaika linnukaitseala 1918-1940 Võeti vastu looduskaitseseadus (1935) ja loodushoiu seadus (1938) Esimesed liigid võeti Eestis looduskaitse seaduse alusel kaitse alla 12. mail 1936 1945-1990 Aastal 1955 moodustati TA Looduskaitse komisjon 1966 loodi Jaan Eilarti eestvõttel Eesti Looduskaitse Selts. 1971 moodustati esimese rahvuspargina Lahemaa rahvuspark. 1990-2004 1. juunil 1994. aastal võeti vastu kaitstavate loodusobjektide seadus Alates 2004 2004. aasta 10. mail hakkas kehtima Looduskaitseseadus. 2004 – Natura 2000 31. Eesti looduskaitse organisatsioon. Looduskaitse regioonid. Keskkonnaamet on Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus. Keskkonnaametil on 6 regiooni: 1. Harju-Järva-Rapla
esteetilisust taotlevad ja esseistlikumad looduskirjeldused. Populaarteaduse, selle hulgas looduskirjanduse mõtestamisega on seni kõige väljapaistvamalt tegelenud professor Viktor Masing, seda nii vas- tava valdkonna teoreetilise käsitlemise kui raamatute arvustamise kaudu Eesti Looduse jt ajakirjade veergudel (Masing 1970a; 1970b; 1982; 1987). 20. sajandi olulisemaid ülevaateallikaid looduskirjanduse kohta on looduskaitsetegelase ja kodu-uurija Jaan Eilarti raamat "Inimene, öko- süsteem ja kultuur. Peatükke looduskaitsest Eestis" (Eilart 1976). Raamatu sissejuhatavas peatükis "Eesti looduskaitse kujunemisteelt" on suurt rõhku pandud looduskaitseaadete levitamise ajaloole trükisõna vahendusel. Eilarti käsitlus on ajaloolist perspektiivi järgiv; teoste klassifitseerimist esineb sedavõrd, et on eristatud puhtalt ilukirjanduslikud teosed ja need, mis on edendanud looduskirjandust rahvavalgustuslikust seisukohast.
looduse üksikobjektide kaitse, kui ka paljude kaitsepõhimõtete võrdlemisi järjekindlas arengus vähesõltuvalt valitsevast riigikorrast. Kuni enne I maailmasõda 1879 – rändrahnude säilitamine 1910 – Vaika linnukaitseala 1918-1940 Võeti vastu looduskaitseseadus (1935) ja loodushoiu seadus (1938) Esimesed liigid võeti Eestis looduskaitse seaduse alusel kaitse alla 12. mail 1936 1945-1990 Aastal 1955 moodustati TA Looduskaitse komisjon 1966 loodi Jaan Eilarti eestvõttel Eesti Looduskaitse Selts. 1971 moodustati esimese rahvuspargina Lahemaa rahvuspark. 1990-2004 1. juunil 1994. aastal võeti vastu kaitstavate loodusobjektide seadus Alates 2004 2004. aasta 10. mail hakkas kehtima Looduskaitseseadus. 2004 – Natura 2000 35) Eestis tegeleb keskkonnakorraldusega keskkonnaministeerium. Üheks tema alluvuses olevaks valitsusasutuseks on Keskkonnaamet. Missugused on Keskkonnaameti põhiülesanded? Tooge näide põhiülesande selgitamiseks .
annaabi.ee 
