Knut Hamsun ,,Maa õnnistus" ,,Maa õnnistuses" avaldab Hamsun varjamatult oma poolehoidu lihtsatele inimestele, kes kohanematusest linnaeluga on rännanud elama karmi ja puutumatu looduse keskele. Neid seovad omavahel puhtad tunded ja nende lihtsate ürgsete elamuste poeesiat on kirjanik suutnud haruldase ehtsusega edasi anda. I OSA 1.- 16. Peatükk · Iisak rändab metsikusse loodusesse, leiab äärmiselt eraldatud ning mõnusa paiga ühel nõlvakul, ehitab turbast hüti ja kasvatab loomi. Ta vajab enda kõrvale naisterahvast, kuid pikka aega peab mees üksi toimetustega hakkama saada. Tema elupaika tuleb Inger , kes abistab meest kodutöödes. Mehe ning naise vahel tekib tugev kiindumus ja
fofotkunst, pole ühte originaalset fotot). Kuntiteose tarvitusväärtus on tema unikaalsus. Unikaalsus on väärtus, mis on piiratud aja ja ruumiga. Kunstiteose unikaalne asukoht seal kus ta on. Unikaalsus on absoluutne. Ehtsus/autentsus. Selle määr võib kõikuda, ei ole absoluutne. Igal koopial on mingisugune ehtsus. Aura. Aura ongi see, mis osutab ehtsuse määrale. Kunstiteosel on aura. Aura tähendab algselt hingust/kuma vms. Aura on setud ainukordsusega(absoluutne) samas ka ehtsusega(võib olla nii rohkem kui vähem). Aura ei tule kunstiteosest endast vaid ühiskonnast. Fotograafiaga kunstiteose aura hakkab kaduma. Aura kadumisega kaob kummardav ja passiivne suhe kunstiga. Kunst lakkab olemast ilus näivus. Aura taandumine on tema jaoks positiivne protsess. Nt kontserdil(kui rituaal) on aura, kuid kodus muusika kuulamisel pole. Aura on seotud koha ja väärtusega. Teatri puhul tekib ainukordne suhe näitleja ja publiku vahel. Kuid filmikunstis puudub originaal. L
ajaloole. Arengu läbi teinud programmide kasutamist ja hääbuvate programmide eiramist tema teooriast küll ei saa järeldada. Alati on teaduses ju võimalik mõne manduva programmi uue tulemine. Tema metoodika sarnaneb pigem teadusajaloolase juhendiga, kui teadlase omaga. Ta pidas kõige tõsiseltvõetavama teadusena just füüsikat, sest see on ,,kõrgem" kõikidest teistest teaduse vormidest, millel ei ole füüsika teaduse meetodit. Kuid ka sõltumatuse probleem on füüsika seaduste ehtsusega seotud. Lakatos püüdis oma teaduslikku meetodit vormida sõltumatuks teaduskäsitluseks. Ta oligi sõltumatu ehk objektivist. Teooria on tema arvates ainult siis objektiivne, kui teooria teaduslik väärtus ei sõltu teda loovast või mõistvast isikust. Kuid ka Lakatosi on teravalt kritiseeritud. Näiteks Chalmersi arvates ei suuda selline metodoloo- gia teaduse muutusi seletada. Näiteks see ei suuda ära seletada ajaloos esineda võivaid kokkulange- vusi
ajaloole. Arengu läbi teinud programmide kasutamist ja hääbuvate programmide eiramist tema teooriast küll ei saa järeldada. Alati on teaduses ju võimalik mõne manduva programmi uue tulemine. Tema metoodika sarnaneb pigem teadusajaloolase juhendiga, kui teadlase omaga. Ta pidas kõige tõsiseltvõetavama teadusena just füüsikat, sest see on ,,kõrgem" kõikidest teistest teaduse vormidest, millel ei ole füüsika teaduse meetodit. Kuid ka sõltumatuse probleem on füüsika seaduste ehtsusega seotud. Lakatos püüdis oma teaduslikku meetodit vormida sõltumatuks teaduskäsitluseks. Ta oligi sõltumatu ehk objektivist. Teooria on tema arvates ainult siis objektiivne, kui teooria teaduslik väärtus ei sõltu teda loovast või mõistvast isikust. Kuid ka Lakatosi on teravalt kritiseeritud. Näiteks Chalmersi arvates ei suuda selline metodoloo- gia teaduse muutusi seletada. Näiteks see ei suuda ära seletada ajaloos esineda võivaid kokkulange- vusi
teooriast küll ei saa järeldada. Alati on teaduses ju võimalik mõne manduva programmi uue tulemine. Tema metoodika sarnaneb pigem teadusajaloolase juhendiga, kui teadlase omaga. Ta pidas kõige tõsiseltvõetavama teadusena just füüsikat, sest see on „kõrgem“ kõikidest teistest 61 teaduse vormidest, millel ei ole füüsika teaduse meetodit. Kuid ka sõltumatuse probleem on füüsika seaduste ehtsusega seotud. Lakatos püüdis oma teaduslikku meetodit vormida sõltumatuks teaduskäsitluseks. Ta oligi sõltumatu ehk objektivist. Teooria on tema arvates ainult siis objektiivne, kui teooria teaduslik väärtus ei sõltu teda loovast või mõistvast isikust. Kuid ka Lakatosi on teravalt kritiseeritud. Näiteks Chalmersi arvates ei suuda selline metodoloo- gia teaduse muutusi seletada. Näiteks see ei suuda ära seletada ajaloos esineda võivaid kokkulange- vusi
annaabi.ee 
