Alati mustas pintsakus. härra Helmholtz – Teda kutsuti Tolmuahviks. Ta rääkis kähedalt Tartu-Võru kadakasaksa ja Põlva- Päranurme talutarekeeles. Näiteks :”Zälle äkspärimändi tarfis tuleb mäil votta üts suur klaaisplaait ja täine tillokõne klaaisplaait.” Direktor oli otsustanud Pukspuu koolist välja heita. Põhjus oli järgmine – tema arvas, et poiss oli teinud 10. klassi tunnis põrgumasina härraTooderi ehmatamiseks. Kooli sai ta naaseda vaid siis, kui ta sügisel tegi uuesti eksamid ja sai kõigis ainetes vähemalt kolmed. Pukspuu oli iseenesest mitte just väga hea õpilane, pigem halb. Sellepärast, et ta lihtsalt ei viitsinud õppida. Kuna toimunud olid peaaegu kõik teadlikult, küsitles inspektor Ambel peale õnnetust klassi poisse. Ta käskis mitteasjaosalistel klassist lahkuda, kuid mõned mitteosalised otsustasid siiski jääda. Kui küsiti mitte süüdi olevalt poisilt, et miks
mütoloogias Arkaadias Stymphalose järvel elavad linnud, kelle tapmine oli Heraklese kuues vägitöö (antiigileksikoni järgi neljas).Stymphalose linnud surmasid oma sulgede nagu nooltega inimesi ja loomi, kes järvele liginesid. Nad olid Arese lemmikloomad. Nad toitusid tera- ja puuviljast, peamiselt inimeste põldudel ja aedades, paljunesid kiiresti ning viisid sellega kogu ümbruskonna meeleheitele. Nende sõnnik oli samuti mürgine.Herakles ehmatas linnud lendu. Ehmatamiseks andis Athena talle vasksed löökpillid, mille oli valmistanud Hephaistos. Seejärel lasi Herakles linnud maha.Mõned neist jäid ellu, ent rändasid Musta mere rannikule ega tulnud enam iial Kreekasse tagasi. Seevastu olevat linnud nad argonaute, kes nende kodusaare lähedalt möödusid. Tollal olid laevade sõudjad ülaltpoolt kaitseta. Phineuse soovitusel varjasid ülejäänud laevamehed sõudjaid kilpidega, lasid linde nooltega ja tekitasid valju müra, et linde peletada
kajalokatsioonil välja saadetavaid helilaineid. Hüpped: Vahepeal hüppavad vaalad veest välja ning langevad, selg või külg ees, tohutu valju plartsuga tagasi vette. Sellist käitumist on täheldatud enam-vähem kõikidel vaalaliikidel. Bioloogide arvates kasutavad vaalad neid hüppeid liigikaaslastega suhtlemiseks- vali plarts kostab vee all mitme kilomeetri kaugusele. Osad vaalad kasutavad ka hüppeid saagi halvamiseks ja ehmatamiseks. Reisijad vaala kehal: Osad vaalad koguvad ujudes oma kehale ,,reisijaid". Kõige tavalisemad neist on tõruvähid ja vaalaväivid. Tõruvähid kinnituvad tugevalt vaala nahale ja toituvad möödaujuvast hõljumist. Vaalaväivid on aga parasiidid, kes vähikodade vahele peidetult poevad vaala naha sisse ning toituvad sellest. Nad mõlemad ärritavad vaala ning vaal üritab ennast millegi vastu hõõrudes kutsumata külalistest vabaneda.
rufa) selle ajal. (e) erinev ajaline muster. Vibreeriv displei koosneb rütmilistest pulssidest ja nendevahelistest intervallidest. Hüpotees displeide evolutsioonilisest päritolust. Põhihüpotees selle kohta tugineb displeide sarnasusele mõnede igapäevaste praktiliste tegevustega loomadel. Tunnustatuim hüpotees: displeid said alguse järgmistest tegevustest: (1) kavatsust väljendavad liigutused ehk kavatsusliigutused (õhkutõusmisliigutus ehmatas vaenlast, hakati kasutama ehmatamiseks), 2)asendustegevused (nokaga tiivaküüduse puudutamine, isane kahtleb, partnerite nappusel emane on nõus, arenes edasi), (3) termoregulatoorsed liigutused (karvade turri ajamine, jahutamine, ehmatas), (4) kaitsereaktsioonid(jätavad mulje haavamatusest). Ritualiseerumine kui displeide evolutsiooni erijoon, hüpoteesid selle seletamiseks. Displeid muutuvad rituaalseks, tegevus muutub stiliseerituks, stereotüüpseks, liialdatuks,
annaabi.ee 
