Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"ehmatamine" - 5 õppematerjali

JAAN RANNAP-AGU SIHVKA ANNAB ARU
3
doc

JAAN RANNAP „AGU SIHVKA ANNAB ARU”

.............. Kuidas ma rikkusin aukülalise ülikonna Mille tõi Kaur õpilastööde näitusele? Ta tõi kaasa puust lõvi mille suus oli klaastoru ,,Tõstke rõhku," ütles Timohvkin. Miks seda vaja oli? Ja millega see lõppes? Seda oli vaja selleks et vett kõrgemale lasta. See lõppes sellega,et aukülalise ülikond sai märjaks. Kuidas me rikkusime internaadi öörahu · Mille kohta ütles internaadi juhataja poistele, et öörahu rikkumine ning vanainimese ehmatamine? Selle kohta, et ta ei tahtnud poiste seletusi kuulda... Kuidas me soodustasime gripiviiruse levikut · Mis oli Agu Sihvka ja Kiilikese arvates parim õppevahend liuväljal? Redel · ,,Kui püss on etendusel, peab ta paukuma," ütles eesti keele õpetaja, poisid järeldasid sellest, et, kui on jääauk, siis keegi peab sinna sisse sulpsatama. · Kuidas soodustasid poisid gripiviiruse levikut? Ajakirja korrespondent jooksis sisse.

Eesti keel → Eesti keel
62 allalaadimist
Ökoloogia eksami küsimused ja vastused
24
docx

Ökoloogia eksami küsimused ja vastused

ja on väga hea manööverdamisvõimega, suudab teha paigallendu, pika kärsa abil suudab tankida end nektariga õhus olles nagu koolibri. Liblikad, kelle tagatiibadel on päraniaetud suured silmad. Silmamustreid kasutavad ka korallriffidel elavad paljud kalaliigid, näiteks ingelkala. Metsades kaitsevad end niiviisi näiteks sisalikud (lenddraakon) ja maod (india kobra). Ellujäämissõjas on väga head võtted ka peitmine ja ehmatamine. Ehmatamine eriti siis, kui kiskja näeb tõepoolest seda, mida ta tõsiselt kardab. See on raske, sest enamasti lähtub kiskja kolmest meelest ja kõiki meeli petta tavaliselt ei õnnestu. Kahurmardikal on on kehas kambrikesed, milles ta hoiab aineid mille kokkusegamisel ja hapnikuga kokku puutudes tekib plahvatus, mille tagajärjel kokkupuute paigas tõuseb temperatuur 80 – 1000C –ni. Selle segu juhib mardikas vaenlase pihta oma kahurpepu abil, seistes ise pea peal

Ökoloogia → Ökoloogia
27 allalaadimist
Suhtlemise lühikontspekt
13
doc

Suhtlemise lühikontspekt

luurav) · Kõnnak ­ (kindel, vaaruv, tasakaalukas, hoogne, kiire, närviline) · Istumisviis ­ (sirge, lõtv, sundimatu, kindel, lohaks, kange, kühmus) · Rääkimisviis ­ (sugestiivne, soe, meloodiline, selge, kamandav, terav, jäine, pudikeelne, kogelev, alandlik, võlts, meelitav) · Puudutused, lähedus · Hingamiskiirus (kiire, normaalne, aeglane) · Zhestid ­ käte hoid, liigutused, ehmatamine Erinevates kultuurides on erinevad kombed. Vastavalt kehakeele tähtsusele eristatakse: · kõrge kontekstiga maad ­ kehakeel on väga oluline (idamaad, itaallased, prantslased) · madala kontekstiga maad ­ kehakeel pole eriti oluline (eestlased?) NÄITEID: · Kuninglik jalgade ristamine Inglismaal. · Mis on naistele sobilik Idamaades? · Laialt seismine on kogu maailmas mehelik, kitsalt seismine naiselik.

Psühholoogia → Suhtlemisõpetus
587 allalaadimist
Eesti putukad
86
doc

Eesti putukad

Enamusel liblikatest on tagatiivad eestiibadest väiksemad ning lihtsama soonestusega. Lisaks varjevärvusele on olemas veel ka mitmesugused hoiatusvärvused (tavaliselt musta- punase või musta-kollase kombinatsioonid). Potentsiaalsele ärasööjale on tegu signaaliga: see on kibe ja/või mürgine liblikas, parem on ta rahule jätta. Olemas on ka kombinatsioone, mille eesmärk on liiga lähedale sattunud vaenlase (linnu) ehmatamine. Lisaks võivad tiivasoomused täita ka spetsiifilisemaid ülesandeid peale värvussignaalide edastamise. Nii leidub paljude isaste päevalibliikate tiibadel lõhnasoomuseid. Need soomused eritavad spetsiifilisi feromoone, mille ülesanne on hõlbustada sugudevahelist suhtlemist. Lisaks soomustele on kõigi liblikate tiibadel olemas ka tiivanarmad. Need asuvad tiiva välisservas ning võivad olla tiiva üldtoonist erineva värvusega.

Bioloogia → Bioloogia
39 allalaadimist
Meditsiiniajaloo konspekt
65
doc

Meditsiiniajaloo konspekt

..) Järgmine asjassepuutuv jaotus on rajatud mõnes mõttes kaasaegse akadeemilise meditsiini vundamendile, jagades traditsioonilised haiguspõhjuste seletused vastavalt sellele, kui ratsionaalsed need tänapäeva inimese (meediku vms teadlase) seisukohalt tunduvad: Loomulikud (akadeemilisele meditsiinile enamvähem aktsepteeritavad): · Infektsioon (ideed Kochi ja Pasteurini välja); · Stress (füsioloogia ­ nälg, janu vms ­ kui psühhiaatria valdkond), ka ehmatamine; · Orgaaniline mandumine (vanadus või pärilik/kaasasündinud haigus/puue); · Õnnetusjuhtum; · Vägivald. Üleloomulikud: Müstilised tekkepõhjused (umbisikulised seosed ohvriga); · Usk; · Pahaendeline aisting (unenägu ka põhjustab haigust); · Puutenakkus (kokkupuude mingi halva vms objektiga); · Müstiline kättemaks (tabu rikkumine toob iseenesest kaasa tagajärje). Animistlikud tekkepõhjused (selgitavad haigust üleloomuliku olendi tegevusega)

Meditsiin → Meditsiini ajalugu
52 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun