eeskujuks kohalikud taimed - palm, papüürus ja lootos, sammastele tehti peale ka värvilisi reljeefe ja hieoglüüfe. UUS - RIIK 18.-20. DÜNASTIA Ahmos tõrjus hüksoslased maalt välja. Talle järgnenud vaaraod laiendasid Egiptuse piire nii, et Egiptusest kujunes suurriik. See oli Egiptuse uue õitsengu ja ka suurima sõjalise võimsuse aeg. pärast IV dünastia lõppu ei ehitatud enam suuri püramiide, kuid päikesekultuse arenedes leiti uusi ehitusvorme. päikesejumala auks auks hakati püstitama ühesti nelinurksest kiviplokis sihvakaid teravatipulisi obeliske (10-32 meetrit). haudhitistest eraldi seisvaid templeid on säilinud peamiselt uue-riigi ajast. tempel oli nelinurkne , kõrge müüriga muust maailmast eraldatud ja osaliselt pealt lahtine ehitis. templi värav ehitis nimetatakse pülooniks, koosnes kahest ülespoole ahenevast müüriblokist. püloonid, sambad ja müürid olid samuti värviküllased, sest neid katsid
Veetõusu piiril asus nn orutempel, kuhu toodi laevaga Vaarao surnukeha. Orutemplist viis sillutatud tee ülemise hauatempli juurde. Püramiid helkis päikeses ja võis eriti kaugvaates mõjuda korrapärase päikesekiirte kimbuna. Püramiidide tipp oli tihti kullatud ning helkis päikese kiirtes. Seda tõlgendasid egiptlased, kui päikesega liitunud vaarao igapäevast külaskäiku. Pärast IV dünastia lõppu ei ehitatud enam suuri püramiide, kuid päikesekultuse arenedes leiti uusi ehitusvorme. Kiviplekkidest ehitati torne, mille tipud ahenesid püramiiditaoliselt (nn. berben-monumendid). Hiljem hakati päikesejumala auks püstitama ühest 4-nurksest kiviplokist (monoliidseid) sihvakaid teravatipulisio beliske. Need asetati tavaliselt paarikaupa templite juurde. Kõrgus oli nenil 10-32m. Haudeehitistest eraldi seisvaid templeid on säilinud peamiselt Uue Riigi ajast. Tavaline egiptuse tempel oli 4-nurkne, kõrge müüriga muust maailmast eraldatud ja osaliselt pealt lahtine
aastatel ehitati peahoone tagaküljele kaks kahekorruselist tiibhoonet, mis 1870ndatel aastatel ühendati vahekoridoride abil peahoonega. Vasakpoolsesse tiiba kolis 1868. aastal üliikooli muuseum. Kuni viimase kahjutuleni säilis aula algne arhitektuur põhiliselt muutumatuna, mõningad väikesed erandid välja arvatud. Seoses keisri pildi eemaldamisega 1917. aastal ehitati rõdu barjääril oleb pildialune fekoratiivne osa ümber, kus proovit matkida Tartule omaseid varaklassitsistlike ehitusvorme, kuid mitte eriti õnnestunult. 20. sajandi uuendustest tuleb märkida ka ahjude eemaldamist seoses keskkütte sisseseadmisega. 1965. aastal toimus peahoones tulekahju, kus sai kannatada nii aula ja veel kaheksa ruumi teisel ja kolmandal korrusel. Maha põles peahoone katus ning pööningul asunud kartseriruumid. Restaureerimistöödega alustati 1966. aastal ja lõpetati 1967. aastal. Peahoone ansamblisse kuulub ka tiibehitiste vahel paiknev endine ülikooli kirik, kus
mastabad või väikesed püramiidid. Püramiidides võib näha inimese võitu aine üle. Veetõusu piiril asus orutempel, kuhu toodi laevaga vaarao surnukeha. Orutemplist viis sillutatud tee ülemise e. Hauatempli juurde. Chefreni oruemplis võib näha kõige lihtsamat aga täiuslikku kiviehituse tehnikat. Siledatest kivitahukatest on moodustunud vertikaalsed postid ja neile toetuvad horisontaalsed talad. Kui püramiide enam ei ehitatud, leiti uusi ehitusvorme. Kiviplokkidest ehitati torne, mille tipud ahenesid püramiiditaoliselt. Hiljem hakati päikesejumala auks püstitama ühest nelinurksest kiviplokist sihvakaid teravatipulisi obeliske. Kõrgus oli umbes 10-32m. Asetati paarikaupa templite juurde. Tavaline egiptuse tempel oli nelinurkne ja kõrge müüriga. Väravaehitist nim. Pülooniks ja see asus templi kitsal küljel. Püloon koosnes kahest ahenevast kiviplokist. Selle juurde viis
annaabi.ee 
