Nimetus „orgaaniline“ arhitektuur pärineb aga Frank Lloyd Wrightilt, kes rõhutas sellise arhitektuuri väljakasvamist loodusest, taotledes juba oma 20. sajandi algul projekteeritud „Preeriamajade“ juures sise- ja välisruumi orgaanilist ühtsust. 1930ndatel aastatel hakati orgaaniliseks arhitektuuriks nimetama ehituskunsti, milles funktsionalistliku arhitektuuri printsiipe kasutades loodi ehitisi, kus puhttehniliste võtete ja otstarbekuse kõrval peeti silmas ka kohalikke ehitustraditsioone, looduslikke tingimusi ja maastiku profiili. Arhitekt projekteeris maja, korrastas maastiku, sisustas ja kaunistas interjöörid. Teadlikult eelistati kohalikke ehitusmaterjale. Hoone juures olid olulised ruumid, mitte fassaad, mille kaunistustest loobuti. Nagu Helli Sisask. Arhitektuuri ja interjööri ajalugu. Stiilid. Konspekt II osa 20 funktsionalismile omane, pidi hoone vastama oma funktsioonile ja samal ajal sobituma looduslikku
tähelepanu sellega, et neile ei leia samaaegseid vasteid mujalt maailmast ning vöörtäävi kiilule kinnitamise viis on ainukordne nähtus laevaehitusajaloos üldse''. Lisaks vöörtäävi kinnitusviisile kuuluvad ehituskonstruktsiooni iseärasuste hulka kiilu konstruktsioon ja kiilupalk ise, kahekordne plangutus - alumine klinker- ja pealmine karveelplangutus - ning klinkerplangutuse ühendus laeva kaartega Uisk-Muhu saare meistrid on hoidnud uisu ehitustraditsioone elus alates viikingiajast. Uisk oli algselt raa-purjega sõjaalus. Pärast muistset vabadussõda kujunes uisust gutterpurjestusega posti- ja kaubalaev, mille tunnusteks olid sirged täävid, madal süvis, lai kere, avatud tekiosa, kaks paari aerusid ja hiigelsuur kahvelpuri. Muhulaste ametlikud kohustused uisu peal algasid aastal 1532 ja kestsid ligikaudu 400 aastat. Pärast I maailmasõda regulaarsed uisureisid Väinamerel lõppesid.
erivärvilistest kividest laotud sein, siksakfriis ning kõrge viilkatus on aga karolingide arhitektuuripärandisse kuuluv. Lossiehitisi (nim. pfalz) karolingide ajast säilinud ei ole, kuigi Karl Suure ajal ehitati neid (kindlasti kindluslossidena) palju. Esialgu rändas kuningas oma kaaskonnaga lossist lossi, seetõttu oli iga lossikompleks ka omaette majandusüksus. Üheks pidevamaks residentsiks kujunes Aachen (9.saj.), mis oli ehitatud vanade germaanlaste ja keltide ehitustraditsioone silmas pidades. Pfalzi ristkülikukujuline peahoone oli jaotatud mitmeks ühesuuruseks saaliks. Teise tuntud residentsi Ingelheimi lossi (9.saj.) peahoone ehitamisel oli eeskujuks olnud rooma-aegne basiilika, lossi ees oli ka väike aatriumõu . Pärast Karl Suure surma lagunes Frangi riik paljudeks väikesteks riigikesteks. Veelkord tehakse katse pöörduda tagasi antiigipärandi poole Ottode ajal 10.sajandil. Otto I oli juba 962
Loomulikult võib renoveerimistööd teha nii, et üheaegselt tagatakse hoone ohutus, tervislikkus, energiasääst ja parem elukvaliteet. See on parim lahendus. Vanade hoonete juures on oluline tunda ja hinnata nende väärtusi, mis võivad olla näiteks: arhitektuurne väärtus (silmapaistva või muul moel olulise arhitektuurse lahendusega hoone); ehitusajalooline väärtus (hoone kaudu on võimalik teada saada vana aja ehitustraditsioone); isikuajalooline väärtus (hoone on mõne tuntud arhitekti loomingu hea näide); ansambliline väärtus (koos samalaadsete hoonetega moodustab väärtusliku koosluse e. linnaehituslik miljööväärtus). Hoone väärtuste ja tähenduse hindamiseks tuleb tunda ka ajaloolist konteksti. Selleks on hea kaasata renoveerimisprotsessi arhitektuuriajaloolane või restauraator. Et lihtsustada renoveerimistööde prioriteetsust, võib renoveerimistööd jaotada kolmeks