Teatrit võivad külastada kõik, kellel vähegi huvi ja veidi raha on. Samuti pole tänapäeva teatrietendustel mingit kindlat eeskuju, mille järgi nad kirjutatud on. Etenduste sisu on seinast seina, sama võib öelda ka külastajate kohta. Tänapäeva teatris võivad näitlejateks olla nii mehed kui naised, soo kohta piirangud puuduvad. Kaasaja teatritel võrreldes antiikaja teatriga puudub kindel ehitusskeem. Pigem püütakse välja mõelda just erinevaid arhitektuurilisi lahendusi, et sellega mingil määral veelgi rohkem külastajaid teatrisse meelitada. Siiski on teatri ehituses säilinud algne põhimõte- näitlejad esinevad laval ja publikule on veidi eemal etenduse jälgimiseks istekohad.
Õppeaine SKK0121 ”Elektroonika alused” Eksamiküsimused 1. Elektroonika passiivelemendid 2. Elektrolüütkondensaatorid 3. Transformaatorid 4. Alaldav pn-siire (tekkimise tingimus) 5. Bipolaartransistorid (tööpõhimõte) 6. Darlington´i lülitus (liittransistor) 7. Formeerkanaliga MOP väljatransistor 8. Indutseerkanaliga (n-tüüpi) MOP-transistor 9. Indutseerkanaliga väljatransistor 10. Pooljuhtdioodid 11. Stabilitron 12. Türistor (ehitusskeem, pinge-voolu karakteristikud) 13. Väljatransistoride liigitus (koos tingmärkidega) 14. Elektronkiiretoru 15. Optronid 16. Optronid. Kõige kiiretoimelisem optron 17. Valgusdioodid 18. Vedelkristallpaneel. Eelised, puudused. 19. Resistiivne pingejagur 20. Bipolaartransistori töö lüliti režiimis 21. Bipolaartransistori väljundkarakteristikud ÜE-lülituse jaoks 22. Emitterijärgija. (skeem, pingevõimendustegur) 23. Galvaaniline (otse) sidestus võimendites (eelised, puudused) 24
Etenduste sisu on seinast seina, sama võib öelda ka külastajate kohta. 2.1 Näitlejad tänapäeval Tänapäeva teatris võivad näitlejateks olla nii mehed kui naised, soo kohta piirangud puuduvad. Enne näitlejaks asumist tuleb läbida vastav kool, kus lavakunste õpetatakse. See on vajalik, et vaatajatele etendusest maksimum anda. 2.2 Teatrihoone ehitus tänapäeval Kaasaja teatritel võrreldes antiikaja teatriga puudub kindel ehitusskeem. Pigem püütakse välja mõelda just erinevaid arhitektuurilisi lahendusi, et sellega mingil määral veelgi rohkem külastajaid teatrisse meelitada. Siiski on teatri ehituses säilinud algne põhimõte- näitlejad esinevad laval ja publikule on veidi eemal etenduse jälgimiseks istekohad. 6 KOKKUVÕTE Referaati koostades täienesid minu teadmised teatriajaloost ja selle kujunemisest.
aastal sõnastatud teoreem, mille järgi on võimalik mis tahes mürataseme puhul mingi sidekanali kaudu informatsiooni teatud ülekandekiiruseni praktiliselt veatult edastada. Sidekanalis vältimatult esinev müra põhjustab diskreetse mäluta kanali sisendsignaali x ja väljundsignaali y vahel erinevusi. Suhteliselt kõrge müratasemega kanalis võib vigade esinemise tõenäosus tõusta suuruseni kus näiteks 100 bittist võetakse vastu 99 bitti. (1% kadusid) Digitaalne ehitusskeem: SAATJA(diskreetne mäluta allikas) -> kanalikooder ----->kanalidekooder -> VASTUVÕTJA Kanali kodeerimise teoreem on üks informatsiooniteooria tähtsamaid tulemusi. Teoreem määrab ära kanali läbilaskevõime, kui põhimõttelise kiirse piiri, millega võimalik edastada sõnumeid läbi diskreetse mäluta kanali suhteliselt väikese vigade arvuga. Kanalikodeerimis teoreem ei osuta kuidas sellist head koodi moodustada, vaid näitab et
Samuti võib tugeva vooluga paigalseisev kiir ekraani langemispunktis "läbi põletada". Seepärast on ekraani säilitamise eesmärgil soovitav kasutada võimalikult väikest heledust. 9.5. Ostsilloskoobitorud Ostsilloskoobitorud on elektronkiiretorud, mida kasutatakse ostsilloskoopides kiiresti muutvate pingete ja voolud jälgimiseks. Suurema sagedusega tööpiirkonna tagamiseks kasutatakse neis elektrostaatilist hälvitussüsteemi. Selle ehitusskeem on toodud joonisel 9.7. Muutuvate pingete uurimisel rakendatakse uuritav pinge y-teljelistele plaatidele, x-teljelistele plaatidele aga antakse ajaliselt lineaarse laotuse saamiseks hammaspinge. Hammaspinge tõusu kestel kaldub elektronkiir perioodiliselt vasakult paremale ja langu kestel kiiresti tagasi. Kui hammaspinge periood on võrdne või kordne uuritava pinge perioodiga, saame olukorra, kus üksikute perioodide jäljed
Hõõglambi põhimõttel töötavad miniatuursed signaallambid on ajalooliselt kõige vanem liik indikaatoreid. Odava seadisena leiavad nad kasutust tänaseni, kuigi neid tõrjutakse järjest rohkem valgusdioodide poolt välja. Hõõgindikaatorid on tärkseadised, mille segmendid kujutavad endast hõõgniidi lõike, milles tärgid kujundatakse vastavate hõõgniidilõikude pingestamisega.. Hõõgniidina kasutatakse peenikest (~60 um) volframtraati. Nende ehitusskeem on toodud näitena joonisel 4.14. http://en.wikipedia.org/wiki/Seven-segment_display Joonis 4.14. Hõõgindikaatorite ehitus ja sokeldus [4] ning väliskuju. 4.3.4 Huumlamp (neoonlamp) ja sellel põhinevad indikaatorseadised Huumlambid e. neoonlambid (joon.4.15) on külmkatoodiga gaaslahendusseadised, mille pingestamisel tekib elektroodide vahel helenduv huumlahendus. Neoonlampide
annaabi.ee 
