Betoonisegud Betoon on põlemata tehiskivi, mis saadakse sideaine, täitematerjali ja vee segu kivinemisel. Koostisosade sega nim. Betooniseguks. Liigitatakse: raske, normaalne, kerge Klassid:survetugevuse järgi jaotatakse betoonid klassidesse normaalse betooni koostisosad on: sideaine(tavaliselt tsement),peen täitematerjal , jämetäitematerjal, vesi, lisandid Lisandid: tardumise ja kivinemise kiirendajad või aeglustajad veevajadust vähendavaid ja töödeldavust parandavaid plastifikaatoreid ja superplastifikaatoreid Külmakindlust parandavaid õhku sisseviivaid lisandeid Külmumist takistavad lisandid, mida kasutatakse värske betooni külmumise vältimise eesmärgil külmade ilmade korral. Täitematerjale on betoonis u 70% Täitematerjalid moodustavad skeleti, mille ümber kujuneb tsemendist-veest sideainekivi LIIV: liiva iseloomustavatest näitajatest tuleks esmalt mainida tema terastiku ehk granulomeetrilist koostist, mis võimaldab saada maksimaalse...
Liiva terastikuline koostis 6. JÄRELDUS Laboritöös sai katsetatud ning määratud liiva puistetihedus, terade tihedus, liiva niiskussisaldus ja liiva terastikuline koostis. Liiva puistetiheduse keskmiseks kahe katse korral saime 1266,4 kg/m3. Liivad, mille puistetihedus on üle 1200 kg/m3, on tegemist kõrge kvartsisisaldusega liivaga. Neid võib leiduda ka eesti karjääridest. Tavaliselt kasutatakse betooni ja ehitussegude valmistamiseks 1500-1600 kg/m3 puistetihedusega liiva. Liiva terade keskmiseks tiheduseks saime 2525,3 kg/m3 ning liiva niiskussisalduseks 18,5 %. Liiva tühiklikkuseks saadi 49,9%. Betooni täitematerjalina kasutatakse liiva, mille tühiklikkus on umbes 40%. Sellest ja puistetihedusest võime juba järeldada, et seda liiva väga ei sobi kasutada betooni täitematerjalina. Kruusaterade hulgaks 8 mm sõelal jäi 0,28% ning 4 mm sõelal 0,74%. Peenusmooduliks tuli 2,7
välispinna kattematerjali nake, ilmastikukindlus, venivus, veeauru läbilaskvus ja veeimavus peavad vastama teatud nõuetele. Mis tähendab, et kruntida tohib ainult kindlat tüüpi krundiga Kandev, hea nakkega mineraal- või silikaatvärviga kattega pind- ei ole tarvis kruntida,võib kohe uue värvi peale kanda Pragunenud krohvi- ja betoonpind- vastavalt nõuetele parandada ja kruntida Puitpind- puhastada pind ning kruntida ette nähtud vahendiga Värvimata kips- ja valmiskrohvid ehitussegude rühmadest P IV ja PV- Mineraalse settega kaetud kipskrohvid lihvida ja tolmust puhastada, vajadusel kruntida Kipskartongplaadid- ahtliservad tasaseks lihvida. Imavad plaadid kruntida Krohvitud, betoonist ja pahteldatud pindade värvimine Puhastage tolmust ja mustusest Soovitav on enne pinnavärvimist kruntida, töödeldes pindasid täies ulatuses täismati veepõhise kruntvärviga Seejärel värvige pinda kaks korda sobiliku värviga
tsement on tugevam. Portlandtsemente toodetakse margiga 300, 400, 500, 600. Tsemendi tugevusklassid määratakse tsemendimördist 1:3 (üks mahuosa tsementi ja kolm liiva) valmistatud proovikehade (40 x 40 x 160) katsetamise teel survetugevusele (MPa) kahe ja 28 päeva vanuselt. Tsementi pakitakse kottidesse (50kg) või transporditakse lahtiselt autode ja vagunitega. Kasutusalad Seda kasutatakse põhiliselt sideainena monoliitbetooni, raudbetoonkonstruktsioonide ja erinevate ehitussegude valmistamiseks. Eestis toodetud tsemente võib kasutada maapealsetes, maa ja veealustes betoon ja raudbetoonkonstruktsioonides, ehitusmörtides koos lubja, savi või teiste plastifitseerivate täitematerjalidega. Portlandtsementi ei tohi kasutada ehitise osades, mis alluvad hapete ja mõnede soolade toimele, sest selle tagajärjel võib tsementtoote tugevus väheneda või laguneda 10 Mördid