kolm põhilist tunnust: madal energiavajadus, efektiivne ja keskkonnasäästlik energiakasutus ning mõistlikul tasemel lokaalne taastuvenergia. Ehk siis on peamiseks eesmärgiks tagada maksimaalne energiaefektiivsus ja madalamad kõrvalkulud ning väga hea sisekliima kõigile hoones asuvatele inimestele. Vaatleme hetkel lähemalt neid kolme tunnusmõõdet. Kõigepealt uurime, mis on madal energiavajadus ja kuidas seda saavutada. Madal energiavajadus tähistab parima võimaliku ehituspraktika kohaselt energiatõhususe- ja taastuvenergiatehnoloogia lahendusega tehniliselt mõistlikult ehitatud hoonet, mille puhul ei eeldata lokaalset elektri tootmist taastuvast energiaallikast. Võrreldes standardmajaga kulutab madalenergiamaja poole vähem energiat, energiavajadus on aastas umbes 50--60 kWh/m2. Selle saavutamiseks on aga vaja hoone korralikult soojustada, paigaldada kvaliteetsed uksed ja aknad ning hoonesse ette näha soojusvahetiga sundventilatsioon.
soodsamaks, kuna praegu sissetoodavad seadmed on tunduvalt väiksema müravõimsusega kui endised vene seadmed. Samas arvavad projekteerijad, et seadmete paigaldamisel ei ole enam mingeid piiranguid. Nii projekteeritakse ventilaatorid otse vaikust nõudvate ruumide peale või lift magamistoaga ühisesse seina. Kui sellised projektlahendused on vältimatud, tuleb rakendada täiendavaid meetmeid õhu- ja eriti struktuurimüra leviku vähendamiseks. Senine ehituspraktika näitab, et täiendavaid meetmeid tavaliselt ei rakendata, tulemuseks võivad olla ebasoodsad akustilised tingimused, mida hiljem on sageli võimatu parandada. Üheks tihti esinevaks puuduseks ventilatsiooniseadmete projekteerimisel on asjaolu, et ei arvestata mürasummutamise vajadusega õhuhaardel ja väljaviskel. Normidest kõrgem müratase elu- või vaikust nõudvate tööruumide akende taga võib kujuneda tõsiseks takistuseks valmis hoone
Tänapäeval areneb ergonoomika kiiresti Brasiilias ja Singapuris. Brasiilias on üle kümne spetsialiseeritud ergonoomikakeskuse. Seal on välja antud ja toimib ergonoomikaseadus. Singapuris jääb ergonomistide arv miljoni elaniku kohta alla ainult Taanile. Ergonoomikat õpetatakse suhteliselt palju Tallinna Tehnikaülikoolis, eriti mitmes käitismajanduse instituudi bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppeaines. Ergonoomika küsimusi käsitletakse ka ehitus- tootluse instituudis (ehituspraktika), teedeinstituudis (liikluskorraldus ja ohutus), elektriajamite ja jõuelektroonika instituudis (elektervalgustus, tooteloome ja leiundus), mäeinstituudis, humanitaar- ja sotsiaalteaduste instituudis, raadio- ja sidetehnika instituudis, masinaehituse instituudis, biomeditsiinitehnika keskuses. Ergonoomiliselt võib läheneda äärmiselt erinevatele probleemidele tootmises, teeninduses ja teaduses.
sellele vaatamata on need lülitatud paljude maade seadusandlusse. 29 Ekspluatatsioonis olevate veeldatud gaase vedavate laevade koodeks (Code for Existing Ships Carrying Liquefied Gases in Bulk). See kehtib enne 1977. aastat ehitatud gaasiveolaevade kohta. See koodeks valmis hiljem kui "Veeldatud gaaside tankerite ehituse ja seadmete koodeks" ning võtab kokku veeldatud gaase vedavate laevade omaaegse ehituspraktika. Koodeksi nõuded pole kohustuslikud, kuid prahtijad nõuavad sageli laeva vastavust koodeksi nõuetele, mille tõenduseks on "Tunnistus kõlblikkuse kohta veeldatud gaaside veoks" (Certificate of Fitness for the Carriage of Liquefied Gases in Bulk). Veeldatud ja keemiliste gaaside nimistu veeldatud gaaside tankerite ehituse ja seadmete rahvusvahelise koodeksi 19. peatüki põhjal on järgmine: UN nr. Laeva tüüp Vajalik sõltumatu
annaabi.ee 
