1) Prügila sulgemine ja katmine 2) Tekkiva metaani kogumine ja kasutamine 3) Prügilast tuleva nõrgvee kogumine ja käitlus 4) Reostunud ümbruskonna korrastamine. Euroopa Komisjon toetas prügila sulgemist 75 protsendi ehk 129,79 miljoni Eesti krooni ulatuses, ülejäänud 43,3 miljonit krooni andis Tallinna linn. Pääsküla prügila sulgemisega kaasnenud tagajärjed: Pärast Harjumaa kohalike prügilate sulgemist kasvas metsaaluste risustamine olme- ja ehitusprahiga, keskkonnateenistus peab selle põhjuseks omavalitsuste tegevusetust. Väiksemate prügilate sulgemisega alustati Harjumaal juba 2001. aastal, pärast Jõelähtme prügila avamist eelmise aasta juunis järgnes ka suuremate Tallinna ja Harjumaad teenindanud Pääsküla, Sõrve, Lagedi ja Tuula prügimägede sulgemine. Harjumaal on metsaaluste reostamine pärast kohalike prügilate sulgemist suurenenud, sealjuures moodustab valdava osa loodusesse visatud jäätmetest ehituspraht
1910. aastal hakati kurtma, et puuratastega kell oleks vaja uue ja moodsa vastu välja vahetada. Ajale ei jäänud jalgu mitte üksned tornikell, vaid kasvav ja arenev linn vajas ka uut raekoda. Praeguse väljanägemise sai raekoda 1931. aastal. Rekonstruktsiooniprojekti autorid olid arhitekt Johannes Fuks ja insener Erich Otting. · 17. oktoobril 1931. aastal Viljandis avatud raekoda oli esimene moodne raekoda Eestis. Tol hetkel veel ehitusprahiga kaetud hoovi kavatseti rajada muruplats, kus oleks rohkesti lilli ja kruusatatud kõnniteed. Uue raekoja tornist avanes ilus vaade linnale ja ümbruskonnale. Paistsid koguni Holstre valla ehitused. Esimene paar, kelle abielu raekojas sõlmiti, olid preili Sommer ja härra Eugen Sutt. · Uuele raekojale nõuti aga ka uut kella. Kaaluti mitmeid võimalusi. Põltsamaa kellasepp pakkus 2000 krooni eest Viljandi linnale Põltsamaa lossi vana kella. Uude
pinnasesse pika-ajalisi kahjustusi. - Naissaare sadam oli väga raskesti reostatud ning vaadet riivasid liiva sisse kaevatud kakskümmend kuus 25m3-suurust mahutit. Selle mahutipargi kasutamisega kaasnes ulatuslik pinnasereostus, mille mõju ulatub ka põhjavette. Reostuse kogumahuks oli 600 m3 pinnast, mis on tänaseks juba puhastatud. - Naissaare põhja-osas asuva raketibaasi ümbruse pinnas ja selle pealne on reostunud igasuguse olme- ning ehitusprahiga. Kütusehoidlas asusid maa sees kaks 60 t mahutit. Raketibaasis läbiviidud samiiniuuringud (ka eelpool mainitud raketikütus) näitasid, et reostust seoses raketikütusega praktiliselt ei eksisteeri. - Sõjaväge teenindav autopark, mis koosnes 12 boksist ning garaazidest, asus samuti saare põhja-osas. Naftareostust pinnasest ei leitud, küll aga tuli välja kümnete tonnide viisi muud prahti. - Saare põhjaosas asuv elektrijaam, mis varustas elektriga sõjaväelinnakut ning majakat
kasvunõuetele, kuna tegemist on pikaealise taimegrupiga, mille juurekeskkonda ei ole pärast taimede istutamist enam võimalik kuigi oluliselt muuta. Puud jäävad oma kohale aastakümneteks või isegi aastasadadeks. Kui puid istutatakse aeda või põlisele pargialale, siis üldjuhul ongi muld seal puittaimedele enam-vähem sobiv. Kui aga rajame tänavahaljastust või linna rohealasid, siis sageli puudub seal muld. Mulla asemel näeme ehitus- ja kaevetööde käigus segamini paisatud ning ehitusprahiga risustatud pinnasemasse, millel puuduvad taimekasvatuslikud omadused. Mis siis on muld? Muld on maapinna pindmine tumedam kiht, mis on arenenud aastasadade ja – tuhandete jooksul ühelt poolt kivimite murenemise ning teiselt poolt orgaanilise aine lagunemise ning mulda ladestumise teel. Muld sisaldab suuremal või vähemal määral mineraalseid toitaineid, mikroelemente ning orgaanilisi aineid, mida taimed omastavad vees lahustunud kujul. Seetõttu peab
annaabi.ee 
