Liigniiskusest ning ehitusvigadest põhjustatud kahjustused tulevad esile tavaliselt hiljem. Konstruktsiooni jäänud ehitusniiskuse mõju on erinev. Välisseinte või katuslagede puhul, kui aurutõke on korralikult paigaldatud ei pruugi niiskuse halvast mõjust siseviimistlusele kohe aru saada,kuna seinad kuivavad reeglina vaid väljapoole. Sissepoole kuivamist takistab aurutõke.Kuivamisest tingitud konstruktsiooni mahu muutused võivad siiski mõne aja pärast põhjustada pragude tekke seintesse,lagedesse,liitekohtadesse. Konstruktsiooni kuivamine toob kaasa puidu mahu kahanemise seintes ja lagedes.
või asfalteeritud pindadel. Kapillaarset imendumist saab takistada tihedate kihtide või suureteraliste materjalidega nagu kruus või killustik. Vee ärajuhtimiseks tuleb ehitada drenaaz. Drenaazi ehitamine on suur töö. Enne tuleks kontrollida, kas vundamendi niiskuskoormuse vähendamiseks on teisi võimalusi. Eelkõige peab maapinna kalle olema õige ning vihmaveerennid ja torud olema korras ja suunama vee hoonest eemale. EHITUSNIISKUS Ehitusniiskuse all mõeldakse lisaniiskust, mis satub materjalisse selle valmistamisel või paigaldamisel. Betoon ja mört sisaldavad palju vett, sest see on vajalik kivistumiseks. Lisaks niisutatakse neid kivistumise ajal kuivamispragude vältimiseks. Toores puidus on samuti palju vett. Niiskus satub konstruktsioonidesse ka siis, kui ehitamise ajal sajab või kui ladustatud materjali ei kaitsta sademete eest. Tänapäeval on ehitamisega kiire ja ehitusniiskuse kuivatamiseks ei kipu aega jääma
niiskusesisaldus praktiliselt esimese kütteperioodi jooksul nn tasakaaluniiskuseni, mis sõltuvalt konkreetsetest tingimustest jääb enamikus vahemikku 3...6% kaalu järgi. A niiskust läbilaskev viimistlus nii sees kui väljas B niiskust mitte juhtiv välisviimistlus, näiteks soojustus vahtpolüstürooliga AEROC välisseina kuivamine Nagu graafikult näha sõltub kuivamise kiirus kasutatavate viimistlusmaterjalide auruläbilaskvusest. Ideaalne ehitusniiskuse eraldumine aurumise teel saavutatakse mõlemalt poolt difusioonile avatud seinas. Niiskus liigub kergemini soojast keskkonnast külma suunas. Seepärast on AEROC seinakonstruktsioonide puhul eriti tähtis, et seina välisviimistlus oleks piisava auruläbilaskvusega (mineraalne krohvisegu). Ka mitmekihiliste soojustatud AEROC seinakonstruktsioonide puhul soovitame kasutada soojustusmaterjalina mineraalvillasid.
Hoone tööea tagamine: konstruktsioonide ja tarindite kasutusiga (keemilised, füüsikalised omadused jne) Ülesanne 2 Piirdetarindite sõlmede ja liidete kontroll. Tuleb arvestada järgmiste asjaoludega: vältida kriitiliste külmasildade teket [frsi]; tagada soojustuse jätkuvus; arvestada soojustuse vajumisega aja jooksul; lahenduse ehitatavus (soojustuse paigaldatavus, õhulekked, veetõkked, läbiviigud); arvestada ehitusprotsessiga (tööde järjekord, ehitusniiskuse väljakuivamine). Soojustuse valik – valitakse vastavalt tarindile ja keskkonnatingimustele. Valikul arvestatakse tarindi toimivuse, ehitustehnoloogia, majanduslikkuse ning keskkonna mõjudega (hoone energiatõhusus, materjali tootmine, kasutusiga, jäätmed). 3. Piirdetarindi ehitusfüüsikalise toimivuse analüüsi võimalused: arvutuslik analüüs, uuringud labori tingimustes, uuringud välitingimustes
Eriniiskus ühes kilogrammis niiskes õhus leiduva veeauru kogus grammides 8.Mis juhtub, kui soe ja niiske õhk satub kontakti madalama temperatuuriga pinnaga? -Madalama temperatuuriga pinnale hakkab tekkima kaste veetilkadena. 9.Mis on kastepunkt? -Kastepunktiks nimetatakse temperatuuri, milleni õhk peab jahtuma, et saavutada maksimaalne suhteline õhuniiskus ehk siis hakkaks veena välja kondenseeruma. 10.Kuidas eemaldatakse hoonest niiskust? -Hoonest veekahjustuse- või ehitusniiskuse väljakuivatamisel tuleks eelistada sorptsiooni põhimõttel töötavat niiskuse eemaldamist, mille korral viiakse niiskus hoonest välja 11.Kuidas iseloomustatakse materjalide suhet veega? -Hügroskoopsed materjalid püsivad kuivad ainult siis, kui neid ümbritseva õhu niiskus on madal. 12.Kuidas iseloomustatakse materjalide niiskust? -Absoluutne niiskusesisaldus kaaluprotsentides näitab materjalis oleva vee suhtelist osakaalu
täpsemal arvutamisel standardis EVS-EN ISO 13370:2003 "Soojuskaod.Soojusülekanne pinnasesse,Arvutusmeetodid" alusel. Eespooltoodud arvutused ei võta arvesse akende soojapidavust; Arvutused võimaldavad ligikaudselt dimensioneerida vajalikku soojustuspaksust Täpsem hindamine peaks ka arvesse võtma ka soojus-niiskus koostoime füüsikat (kastepunkti, niiskuse, sorptsiooni, tasakaaluniiskuse, niiskuse tekkimise-väljakuivamise bilansi, ehitusniiskuse jt.küsimused) Kõige paremini lahendab neid küsimusi ARVUTUSPROGRAMM Tähelepanu seejuures arvutuslike temperatuuride valiku küsimustele! 56 28 4. SOOJUSISOLEERIMISE EESMÄRGID 57 ISOLEERIMISE MÕTE / EESMÄRGID
Siseruumide niiskuskoormus uuritud korterelamutes oli suur: külmal perioodil (te <+5 C) oli niiskuslisa arvutussuurus (90 % tasemel) 7,3 g/m3 ja keskmine niiskuslisa 6,4 g/m3 (vt. Joonis 5.7 paremal). Niiskuslisa oli talvel ühtlaselt suur, niiskuslisa standardhälve külmal perioodil oli 0,6 g/m3. Suur niiskuskoormus võib olla põhjustatud puudulikust õhuvahetusest (loomulik ventilatsioon), suuremast elamistihedusest (23 m2 / inimene) ja ehitusniiskuse väljakuivamisest (eluruumidesse avatud kelder). Madal temperatuur ja suur niiskuskoormus põhjustasid kõrge suhtelise niiskuse: keskmine suhteline niiskus külmal perioodil (te <+5 C) oli 60 %. Joonis 5.7 Sisetemperatuuri (vasakul) ja niiskuslisa (paremal) sõltuvus välistemperatuurist. Joonis 5.8 Siseõhu suhtelise niiskuse sõltuvus välistemperatuurist. 121 5.1.2
annaabi.ee 
