käsitsetava esemega pingestatud osi. Eriti hoolikas tuleb olla pikkade esemete nagu näiteks tööriistade, kaabliotste, torude, redelite jms. käsitsemisel. Vajaduse korral tuleb rakendada oludekohast järelevalvet. Ettevaatusmeetmete täitmisel võivad pingelähedase töö sooritatada tavalises korras elektriala- või ohuteadlikud isikud. Ehitus-ja muudel mitteelektritöödel, näiteks: ■töötamisel tellingutel, ■töötamisel tõsteseadmete, ehitusmehhanismide ja transportööridega, ■ehituslikel paigaldustöödel, ■veotöödel, ■värvimisel ja uuendustöödel, ■ muude seadmete ja ehitusseadmete paigutamisel, tuleb alati, eriti aga õõtsuvate koormuste tõstmisel ning transpordi- ja tõsteseadmete kasutamisel, tagada ettenähtud kaugus lähimatest elektrijuhtidest ja pingestatud paljasosadest. Hooldustööd Hoolduse eesmärk on hoida elektripaigaldis nõutavas seisukorras. Kõik
Samas tööline on kohustatud töötada ohutuviisil nii, et vale töömeetodi pärast ei tekkiks riski saada tervise kahjustusi. Tööandja ei saa kohustata töölist töötada ohtlikus keskkonnas. Selleks peab tööline ise andma kirjaliku nõusoleku. Tööandja peaks planeerima töid ehitusplatsi ohutuviisil. Ohtlike tööde tegemiseks antakse välja töö-käsk load. 5.2 Meetmed tööohutuse tagamiseks 5.2.1 Töötamine ehitusmehhanismidega Töötamisel ehitusmehhanismide ohutsoonis tuleb alati jälgida liikuvate mehhanismide asukohad, et mitte sattuda mehhanismi alla. Jälgitakse liikuvaid osasid, ning hoitakse ohutusvahe 1m. Viibimine lähedam kui 1 meeter liikuvatele osadele on lubatud ainult mehhanismioperaatori otsenähtavuses. 5.2.2 Tööuhutus mullatöödel Enne mullatööde algust tähistatakse töötlemisele kuuluval alal seal paiknevad allmaakommunikatsioonid
tagatud tingimusteta. Tooted tuleb kinnitada ja toestada selliselt, et nihkejõudude või tuule mõjul ei kukuks nad ümber ega alla. Seinaelementide rihtimis- ja toetusvardad tuleb paigaldada ainult ühelt poolt. Nende kinnitused peavad vastu võtma kõik surve- ja nihkejõud ilma toote stabiilsusele ohtu tekitamata. Vuugid ja muud ühendused välispindadel tuleb teha keskkonnatingimustele vastava betooniga. Tingituna toodete, seadmete ja ehitusmehhanismide ümber- või allakukkumise ohust tuleb märgistada ja eraldada piisava suurusega ohutsoon nii hoone siseselt kui ka selle ümbruses, kaasa arvatud juurdesõiduteed ja platsid, kus kõrvaliste isikute viibimine ja muude tööde tegemine on keelatud. 4.3 Vuukimine Elementide vuugid tuleb monolitiseerida korruste kaupa või tsoonide kaupa nii, nagu tööde teostamise projektiga on ette nähtud. Enne monoliitimise alustamist peavad ühendatavad pinnad olema puhastatud
pingealusesse töötsooni. Niisuguse töörühmajuhi nimi peab olema kantud erijuhistesse märkega, et ta vastutab töötehnoloogiast kingitud ohtude vältimise eest. Tavaisikuid võib töörühmaliikmetena kasutatad alles pärast nende juhendamist, kusjuures juhendamine peab olema vormistatud kirjalikult ja vastavast juhendamise korrale. Ehitus ja muud mitte elektritööd Ehius ja muudel mitte elektritöödel: 1. Töötamine tellingutel 2. Töötamisel tõsteseadmete, ehitusmehhanismide ja transporttööridega. 3. Ehituslikel paigaldustöödel 4. Veotöödel 5. Värvimis ja muudel uuendus töödel 6. Muude seadmete ja ehituseadmete paigutamisel tuleb alati eriti aga õõtsuvate koormuste tõstmisel transpordi ja tõsteseadmete kasutamisel tagada ettenähtud kaugus lähimatest elektrijuhtidest ja pingestatud paljasosadest. Nõitava kauguse määramisel tuleb lähtuda suurusest Dv lisades sellele kauguse mis arvestab: 1.võrgupinget 2.tööolusid 3. Kasutatavaid seadmeid 4
- väikese survega abrasiivkulumine Suure survega abrasiivkulumise korral toimub kontaktpindade vahele jäänud abrasiivosakeste purunemine. Väikese surve korral abrasiivosakesed rullumisel või libisemisel ei purune. Abrasiivkulumist toimub kõikjal kus teineteise suhtes liikuvate pindade vahele satub abrasiivosakesi (pinnase töötlemisel, puuraukude puurimisel, maavarade kaevandamisel, materjalide lihvimisel jne). Abrasiivkulumisele alluvad eelkõige põllutöömasinate, ehitusmehhanismide, kaevandus- ja transpordiseadmete, metallilõikepinkide, hüdroturbiinide, mudapumpade jne detailid. Materjalide abrasiivkulumise kohta on tehtud palju uurimusi. Kõige enam on tunnustamist leidnud Archardi kulumisseadus, mis väljendub valemiga: V = k x Fn x S / H, (1) kus V - materjali kulumine ( kaalu vahe), S - läbitud tee pikkus, Fn - rakendatud normaaljôud, k - kordaja, mis iseloomustab materjali kulumist,
annaabi.ee 
