24. veebruar 1918 kuulutati välja Eesti Vabariik.
Loodi parlamentaarne vabariik.
Asutav Kogu võt is vastu 1920. Eesti Põhiseaduse.
• Kõrgemaiks võimukandjaks oli rahvas
• Põhiseadus pidas silmas demokraatlikust.
• Seadusandlik võim kuulus riigikogule
Vabadussõda 1918-1920
Eesti riigi ja enamlaste vahel. Venemaa tahtis saavutada kontrolli Eesti üle. Välisabi tuli
Soomest, Rootsist,
Taanist ja Inglismaalt.
Landeswehri sõda 1919.
Relvakonflikt Lätis Eesti Rahvaväe ja Landeswehri vahel.
Eestlased võitsid Võnnu lahingu 23 juuni.
Rahulepingule kirjutati alla 2.02.1920.
• Venemaa tunnustas tingimusteta Eesti iseseisvust
• Loobus kõigist varasematest õigustest Eesti suhtes
• Tagas Eestile soodsa
idapiiri .
Sisepoliitika 1920-1934
Erakondi oli rohkelt ja valitsus vahetus sageli.
Maareformi teostamine
• Riigistati mõisnike maavaldused
• Asendus mõisad taludega
1924. aasta 1.detsembril riigipöördekatse. Eestimaa kommunistlik partei hõivas
venemaa korraldusel mitmed valitsusasutused ja sidekeskused. Suudeti maha suruda.
1929 loodi uus poliitiline liikumine Eesti Vabadussõjalaste Keskliit e
vapsid .
Nõudis põhiseaduse
muutmist .
1934 jaanuaris hakkas kehtima vapside põhiseaduse projekt.
1934 märts
sõjaväeline riigipööre.
1) J. Laidoner määrati sõjaväe ülemjuhatajaks.
2) suleti vabadussõjalaste
organisatsioonid , väljaanded ja aktiivsemad liikmed arreteeriti
3) keelati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused
4) Riigikogule ja rahvale põhjendati olukorda sellega, et vapsid valmistasid et e
riigipööret (väljamõeldis, sest enamus lasti vabaks ja mõned said tingimisi
karistada )
5) Riigikogu ja presidendi valimised lükati edasi.
6) Saadeti laiali riigikogu.
Vaikivajastu 1934-1940
1935 aastaks oli demokraatlik kord asendunud autoritaarse diktatuuriga, mis tähendas
seda, et kodanikuvabadused olid piiratud ning Päts juhtis riiki ainuisikuliselt.
Oli ainult üks partei
Isamaaliit .
1937 loodi uus põhiseadus millega loodi presidendi
ametikoht .
1938 kinnitati K. Päts presidendi ametisse.
Kõik kommentaarid