jne) osakestest, kruus on aga jämepurruline sete, mis koosneb kulutatud tard-, moonde- ja settekivimite veeristest ning munakatest ja ümardunud mineraalide osakestest. Maapõueseaduse järgi jaotatakse liiv: tehnoloogiliseks liivaks, mille kasutusala lähtub selle keemilisest koostisest, ehitusliivaks ja puiste- ning täitematerjaliks, mida kasutatakse lõimisest või nii lõimisest kui koostisest lähtuvalt. Kruus aga ehituskruusaks ja täitematerjalina kasutatavaks kruusaks, mida kasutatakse lõimisest ja tugevuslikest omadustest lähtuvalt. Viimastel aastatel on hakatud liiva ammutama peale maismaa ka merest (Hiiumadala ja Naissaare maardlad). Meres kaevandamisel kandub heljum üldjuhul kuni 1 km kaugusele kaevandamispiirkonnast ja kaevandamiseelne olukord taastub 2-4 aasta jooksul. Tehnoloogiline liiv Tehnoloogilist liiva kasutatakse klaasi- või vormiliivana. Klaasi- ja vormiliiva maardlad on
Eestis enamasti uhtliivad, keemilise koostise järgi kvartsliivad. Osakesi läbimõõduga üle 5mm on vähem kui 35%. Liiva kasutatakse mörtides, betoonides, teedeehituses, silikaattelliste valmistamisel jne. Kruus: jaguneb mäekruusad, uhtekruusad, moreenkruusad. Eestis enamasti moreenkruusad. Loodusliku kruusa ja liiva segu nim kruusaliivaks. Kruusas osakesi läbimõõduga üle 5mm on rohkem kui 35%. Kruusa kasutatakse: betoonitäiteks, teedeehituses, raudtee ballastikihindiks. Jaotatakse: ehituskruusaks ja täitematerjaliks. Kasutatakse mitmeid kruusa rikastamise viise nagu liivalgi: sõelumist, jämeda fraktsiooni purustamist ja pesemist. Laoplatsi valikul peab veenduma ja kontrollima, et plats oleks tasane ja kandevõime oleks piisav transportivate autode jaoks. Vedu: Enne autodele laadimist tuleb kontrollida kastide puhtust. Vajadusel harjata või pesta. Koorem peab olema kaetud! täitematerjalid - liiv, kruus, filler, killustik (peamised omadused ning
• mäekruusad on jäänud kivimite murenemise kohale, nad on nukiliste teradega ja sageli nimetatakse teda ka looduslikuks killustikuks; • uhtekruusade terad on vee toimel lihvitud siledaks; • moreenkruusad on tekkinud mannerjää kulutamise tulemusena. Eesti kruusad kuuluvad enamuses moreenkruusade hulka ja nad sisaldavad nii tard- kui ka settekivimite murenemise saadust. Loodusliku kruusa ja liiva segu nimetatakse kruusliivaks. Ehituskruusaks nimetatakse sõmerat materjali jämedusega 4…64mm. Eestis leidub puhast kruusa vähe, enamik neist kuulub kruusliivade hulka. Kruusa ja kruusliiva kasutatakse peamiselt teedeehituses, vähem ka betooni täitematerjalina. Savi on tekkinud põldpao lagunemisel ilmastiku mõjul. Ta on väga peeneteraline materjal (Ø<0,005mm). Savi terad on õhukesed plaadikujulised, mis on tingitud põldpao kihilisest ehitusest. Sellise tera kuju tõttu on märg savi väga plastne ja veetihe.
11 Ehitusliivaks loetakse sõmerat materjali tera jämedusega 0,15...5,0 mm (GOSTi järgi) või 0,125...4,0 mm (ENi järgi). Liiva kasutatakse mörtides, betoonides, teedeehituses, silikaattelliste valmistamisel jne. Eesti kruusad kuuluvad enamuses moreenkruusade hulka ja nad sisaldavad nii tard- kui ka settekivimite murenemise saadust. Looduslikku kruusa ja liiva segu nimetatakse kruusliivaks. Ehituskruusaks nimetatakse sõmerat materjali jämedusega 4...64 mm või 5...70 mm. Eestis leidub puhast kruusa vähe, enamik neist kuulub kruusliivade hulka. Eesti kruusades on vähe keskmise jämedusega teri ja palju suuri kive. Kruusa ja kruusaliiva kasutatakse peamiselt teedeehituses, vähem ka betooni täitematerjalina. Savi on tekkinud põldpao lagunemisel ilmastiku mõjul. Ta on väga peeneteraline materjal (Ø < 0,005 mm)
..4,0mm. Liiva kasutatakse mörtides, betoonides, teedeehituses, silikaattelliste valmistamisel, täitematerjalina jne 3.1.2.3 Kruusad jagunevad tekkimise järgi järgmistesse liikidesse: · mäekruusad nim. ka looduslikuks killustikuks; · uhtekruusade · moreenkruusad Eesti kruusad kuuluvad enamuses moreenkruusade hulka ja nad sisaldavad nii tard- kui ka settekivimite murenemise saadust. Loodusliku kruusa ja liiva segu nimetatakse kruusliivaks. Ehituskruusaks nimetatakse sõmerat materjali jämedusega 4...64mm (EN) või 5...70mm (GOST). Eestis leidub puhast kruusa vähe, enamik neist kuulub kruusliivade hulka. teedeehituses, vähem ka betooni täitematerjalina 3.1.2.4 Savi Ta on väga peeneteraline materjal (Ø<0,005mm). Sellise tera kuju tõttu on märg savi väga plastne ja veetihe.Peale saviosakeste sisaldab ta veel tolmu (Ø 0,005...0,125mm), liiva ja muid lisandeid, mis muudavad savi värvust ja omadusi
Jagunevad -mäeliivad, uhteliivad ja lendliivad. Eestis on peamiselt uhteliivad ehk siis kvartsliivad. Ehitusliivaks loetakse tera jämedusega 0,15-5,0mm. Liiva kasutatakse segudes, teedeehituses ja silikaat telliste valmistamsel. - Kruusad jagunevad-mäekruusad(looduslik killustik) uhtekruusade terad (vee toimel siledaks lihvitud) ja moreenkruusad(mannerjää kulutamise tulemusena). Eesti kruusad on enamjaolt moreenkruusad(kuid neid leidub suhteliselt vähe). Ehituskruusaks nimetakse materjali jämedusega 5-70mm. Kruusa kasutakse peamiselt teedeehituses ja vähem betooni täitematerjalina. - Savi on tekkinud põldpao lagunemisel ilmastiku toimel. Väga peeneteraline läbimõõt alla 0,005mm. Terad on väga õhukesed ja plaadikujulised. Sellest tingituna on märgsavi väga plastne ja veetihe. Savi kasut. keraamiliste materjalide toorainena ja tsemendi tootmisel. 2)Murtud kivimaterjalid
annaabi.ee 
