Liikumismäng Ehitusmäng Rollimäng Reeglimäng (funktsiooni- mäng) Laps põrgatab Laps ehitab Üksinda palli põrandal. ehitusklotsidest. mängides Mitu last on Ühtki teist last kujutleb laps Üksikmäng läheduses ei ole läheduses. mängutelefonig mängimas a helistamist. ehitusklotsidega ja ei suhtle
ilmnevad uued suunad (Niilo, Kikas 2008:126). Mängust tõelises tähenduses võib Piaget arvates hakata rääkima siis, kui näiteks imik söögikordade vahel ,,tühjalt" imeb või kui ta sõrmi ja pöialt imeb. Harjutusmängude sisuks on intensiivne mängimine oma kehaga, käte ja jalgadega, samuti mitmesugused muud tegevused, nagu näiteks kivikeste viskamine, ehitusklotside ladumine. Siia kuulub ka destruktiivne tegevus, näiteks ehitusklotsidest ehitise ümberpaiskamine. Kõik need harjutused aitavad kaasa lapse motoorse arengu täiustumisele, kuid iga selline käitumisakt nagu viskamine, nöörist tõmbamine, tõukamine jne on ühtlasi ka intellekti arendamine (samas:126). Harjutusmängu juhuslike ja tahtlike kombinatsioonide tase on osaliselt kattuv konstruktiivse mänguga. Konstruktiivne mäng on see, kui laps kasutab materjale, püüab midagi luua, konstrueerida (samas:127).
individuaalsete tarvete rahuldamisega. Matkimise puhul domineerib akommodatsioon. Esimest mängu vormi nim. P harjutusmänguks, mis leiab aset sensomotoorse perioodi teisest kuni viienda staadiumini. Harjutusmängude sisuks on intensiivne mängimine oma kehaga, käte ja jalgadega, samuti mitmesugused muud tegevused, nagu näiteks kivikeste viskamine, ehitusklotside ladumine. Siia kuulub ka destruktiivne tegevus, näiteks ehitusklotsidest ehitise ümberpaikamine. Harjutusmäng võb edasi areneda mitmes suunas- ta kas läheb üle sümbolmänguks või siis sotsialiseerub ja areneb reeglitega mängu suunas. P põhitähelepanu on pööratud sümbolmängule. Sümbolmäng tekib sensomotoorse staadiumi lõpul, 2.eluaasta teisel poolel. Sümbolmäng jaguneb kolmeks alatüübiks: esimene alatüüp- kõigepealt omandab laps
individuaalsete tarvete rahuldamisega. Matkimise puhul domineerib akommodatsioon. Esimest mängu vormi nim. P harjutusmänguks, mis leiab aset sensomotoorse perioodi teisest kuni viienda staadiumini. Harjutusmängude sisuks on intensiivne mängimine oma kehaga, käte ja jalgadega, samuti mitmesugused muud tegevused, nagu näiteks kivikeste viskamine, ehitusklotside ladumine. Siia kuulub ka destruktiivne tegevus, näiteks ehitusklotsidest ehitise ümberpaikamine. Harjutusmäng võb edasi areneda mitmes suunas- ta kas läheb üle sümbolmänguks või siis sotsialiseerub ja areneb reeglitega mängu suunas. P põhitähelepanu on pööratud sümbolmängule. Sümbolmäng tekib sensomotoorse staadiumi lõpul, 2.eluaasta teisel poolel. Sümbolmäng jaguneb kolmeks alatüübiks: esimene alatüüp- kõigepealt omandab laps ise sümbolistliku
ilmnevad uued suunad (Niilo, Kikas 2008:126). Mängust tõelises tähenduses võib Piaget arvates hakata rääkima siis, kui näiteks imik söögikordade vahel ,,tühjalt" imeb või kui ta sõrmi ja pöialt imeb. Harjutusmängude sisuks on intensiivne mängimine oma kehaga, käte ja jalgadega, samuti mitmesugused muud tegevused, nagu näiteks kivikeste viskamine, ehitusklotside ladumine. Siia kuulub ka destruktiivne tegevus, näiteks ehitusklotsidest ehitise ümberpaiskamine. Kõik need harjutused aitavad kaasa lapse motoorse arengu täiustumisele, kuid iga selline käitumisakt nagu viskamine, nöörist tõmbamine, tõukamine jne on ühtlasi ka intellekti arendamine (samas:126). Harjutusmängu juhuslike ja tahtlike kombinatsioonide tase on osaliselt kattuv konstruktiivse mänguga. Konstruktiivne mäng on see, kui laps kasutab materjale, püüab midagi luua, konstrueerida (samas:127). 13
annaabi.ee 
