täita lohud või ebatasasel reljeefil, kus tuleb täita jäärakuid ja maha lõigata künkaid jne. Väikesed ebatasasused ja vallid sillutatakse buldooseri tagurpidi liikumisel, kusjuures hõlm on lastud ujuvasendisse. Mõnikord tuleb nõutava tasasuse saamiseks teha töökäigud ristamisi. suuri tasndustöid alustatakse kõige madalamate kohtade täitmisega 20 cm paksuste kihtide kaupa, mis soodustab puiste tihendamist. Pinnast teisaldatakse võimaluse korral allapidi kaevikmeetodil. 42. Ehituskaevikute rajamine ja täisajamine buldooseriga Ehituskaevikute rajamine toimub tavaliselt kaevikmeetodil pinnase teisaldamisega ristipidi. Pealmine kasvupinnase kiht eemaldatakse juba varem ja lükatakse puistangu asukoha lähedusse, et hiljem oleks võimalik seda laotada vallidele. Kaevikut töödeldakse ristipidi paralleelsete tranšeedena umbes 0,5 m laiuste vahedega. Kui tranšee on sügav ja vahe vallid ähvardavad sul variseda korraldatakse koha paralleelselt liikuva buldooseriga. Pinnast
temperatuuril tükkmaterjale ning teravaservalisi suurtükilisi materjale, suhteliselt suur tööiga. Võnkeliikumisega konveierid: eelised: väga lihtne konstruktsioon, võimalus lihtsalt hermetiseerida. 7. Pidevtoimega kaevurid: kraavifreesid, tigu-, rootor- ja kettekskavaatorid, drenaazi rajamismasinad. Iseloomustage ....seadme kasutatavust, ehitust ja joonestage skeemid. Transee ekskavaatorid kasutatakse pikkade ehituskaevikute rajamiseks. Ristlõige võib olla täisnurkne või trapets. Vee-, gaasi-, kütte ja kanalisatsioonitorustiku, side- ning elektrikaablite paigaldamisel. Masinatel on pideva toimega mitmekopaline või kraapkett- tööseade, mis ühe töökäiguga kaevavad vajaliku sügavuse ning ristlõike kujuga kaeviku ning teisaldavad väljakaevatud pinnase kõrvale. Masin koosneb baasmasinast, tööseadmest ning põikteisaldamiseks, buldooser pinnase teisaldamiseks, abiseadmetest
ehitustehnoloogiat. Kuivendus vajadus tekib:*Tehnoloogia muutumisega (nt vajatakse sügavaid keldreid st. osa seadmeid paiknevad maa all) võib muutuda rahuldavad pinnasetingimused ebarahuldavaks ja on vaja alandada põhjaveetaset.*Asulate arenguga hoonestatakse uusi rajoone. Võetakse kasutusele alad, mis on varem välja jäänud või asulate laienemisega ka lammialad (Tartus Annelinn, Kvissentali piirkond ja Supilinn; Elvas allikaline madalsooala). See nõuab sügavaid vundamente, ehituskaevikute kuivendamist ja toestamist, hoonete keldrite kaitsmist kõrge põhjaveeseisu eest ning territooriumi üldist kuivendamist, kaitsmist üleujutuse eest aga ka maaala ettevalmistamisel kultuurtehnilisi töid.*Looduslike tingimuste muutused. Maaala võib muutuda liigniiskeks ka ekspluatatsiooni käigus (lekked veevärgist, kan-nist, paisutus veehoidlatega), kliimamuutustest ja jõgede lammidel ehitustegevusest tingitud üleujutused.*Siseruumides (keldrites) ebarahuldava
ehitustehnoloogiat. Kuivendusvajadus tekib tehnoloogia muutumisega (nt vajatase sügavaid keldreid st osa seadmeid paiknevad maa all) võib muutuda rahuldavad pinnasetingimused ebarahuldavaks ja on vaa alandada põhjaveetaset. Asulate arenguga hoonestatakse uusi rajoone. Võetakse kasutusele alad, mis on varem välja jäänud või asulate laienemisega ka lammialad (nt Annelinn, Kvissentali, Supilinn). See nõuab sügavaid vundamente, ehituskaevikute kuivendamist ja toestamist, hoonete keldrite kaitsmist kõrge põhjaveeseisu eest ja territooriumi üldist kuivendamist, kaitsmist üleujutuste eest aga ka maa-ala ettevalmistamisel kultuurtehnilisi töid. Looduslike tingimuste muutused. Maa-ala võib muutuda liigniiskeks ka ekspluatsiooni käigus (lekked veevärgist, kanalisatsioonist, paisutus veehoidlatega), kliima muutustest ja jõgede lammide ehitustegevusest tigtud üleujutused.
vertikaalsele planeerimise juurde. Soovitatakse madalast kõrgarvust allpool olevad mahud arvata hoone hulka - valida ehituskorralduse projekti alusel mullatöömasinad ja pinnaseteisaldus kaugused - teistest pinnastest eraldi tuleb arvestada kasvupinnase (huumuskiht) varud. Ehitus korraldus projektis on kasvupinnase säilitamine ettenähtud. Rasvpinnase koorimine 15- 20 cm pinnasest. - hoonete ja ehituskaevikute sügavus võetakse taldmiku või tasanduskihi alla maapinnast alates. - kraavkaevikute laius võetakse vastavalt SNIP-i projekteerimisnormidele. Äraveetava liigse pinnase maht = hoone või konstruktsiooni mahuga allpool musta kõrgusmärki. Pinnase mahud arvutatakse looduslikkust tihedusest, kui on vaja looduslikkust suuremat tihedust tuleb arvutada profiilne maht x ületihendusteguriga. Monoliitne ja raudbetooni 6. kogumik mahtu m3
annaabi.ee 
