Tardkivimid Eestis: - Tardkivimeid leidub Eestis rändkividena, mis on siia kantud mandrijää poolt. - Graniit on Eestis kõige levinum tardkivimitüüp; ta moodustab rändkivide koguhulgast 80 %. Pinnaste katsetamised nii laboris kui ka välitöödel. Pinnaste põhiomadused ja liigid. Pinnaste liigitamine. Savidele tehtavad katsed. Puurimised, proovide laborisse toimetamine, penetratsiooni katsed. Geotehnikas ja ehitusgeoloogias pinnaseid liigitatakse koostise, tekke ja omaduste järgi. Põhiomadused: Eritihedus Ps; Tihedus Pn; Kuivtihedus Pd; Veesisaldus/Niiskus W; Poorsus n; Poorsustegur e; Plastsus ----- Tihendadatustegur It; Tihedusaste Id; Küllastusaste Sr; Plastsuspiir Wp; Voolavuspiir W(väike L); Konsistentsinäitaja I(väike L). Savidele tehtavad katsed: Proctor teim (suhteline tihedus); Rullimismeetod? (plastsuspiir); Vassilijevi koonus (voolavuspiir); Rootsi koonus; Casagrande aparaat; Ödomeeterteim;
kuidas maavärina puhul ennast kaitsta. Kõige ohutumad kohad on lagedad platsid, kui aga hoonest ei jõua põgeneda siis tuleb otsida kaitset ukseavadest ja laudade või pinkide all. Suurimad maavärinad on olnud näiteks Lissabonis 1755a, 1923a Kanto maavärin mis toimus Tokyo ja Yokohama vahelisel alal, Mehhiko maavärin 1985a jt. Kasutatud kirjandus: ``Loodus katastroofid``- Rainer Crummenerl ``Üldine Geoloogia I``- A.Rõõmusoks, H.Viiding ``Geoloogia protsessid ja nähtuste osatähtsus ehitusgeoloogias``- K.Ojaste ``Geoloogia alused``- I.Arold, A.Raukas, H.Viiding Ajakiri ``Horisont``, 3/2001 juuni- tekst H.Nestor Ajaleht ``Eesti Ekspress``, 3/2/2000
EESTI HÜDRODÜNAAMILINE SKEEM Kõrgustikel toimub põhjaveekihtide toitumine, väljavool toimub merre. Toitealad on Lõuna-Eesti kõrgustikud ja Pandivere kõrgustik. Kõrgustike piirkonnas toidetakse sügavamaid põhjaveekihte ehk toimub süvainfiltratsioon. Joogivee kvaliteeti kogu Eestis määrab kõrgustike kaitse. Devoni liivakivide filtratsioonimoodulid on 1-2 m/ööpäevas, Karbonaatsetel kivimitel kuni 10 m/ööpäevas, seega Lõuna-Eestis on reostuse protsessid aeglasemad. Ehitusgeoloogias liigitatakse pinnased teistmoodi: ►Kaljupinnased- monoliitne, tugevad osakestevahelised seosed, meie aluspõhi ►Jämepurdpinnased- jäämurdu üle 50%, nõrgad sidemed. ►Liivpinnased: kruusliiv jämeliiv keskliiv tolmliiv ►Savipinnased- määratakse plastsuse arvu järgi, mitte granumeetrilise koostise järgi. Saviliiv Liivsavi Savi ►Eripinnased- muda, turvas, lubisetted ►Tehispinnased-inimtegevusega seotud
mahtu (pooride mahuta). Eestis tavaliselt 2,6...2,8 gr/cm3, rakendusuuringutes määratakse harva, vajadusel kasutatakse tabelväärtusi. Tihedus e. üldtihedus on loodusliku struktuuri ja veesisaldusega pinnase tahke ja vedela faasi massi suhe pinnase üldmahtu (sagedaim väärtus Eestis 1.8...2.1 g/cm3). Kuivtihedus e. kuivmahumass (skeleti mahukaal) on pinnaseskeletti moodustavate osakeste massi suhe pinnase üldmahtu. Poorsus (n%) on pinnase pooride mahu suhe pinnase üldmahtu. Ehitusgeoloogias kasutatakse sageli poorsustegurit (e), mis näitab pooride ja tahke osa mahu omavahelist suhet. Plastsus on muutumine välisjõu mõjul ilma purustamiseta ja uue kuju säilumine jõu kadumisel. Iseloomulik savipinnastele. Plastsuspiir vastab üleminekule kõvast plastsesse ja voolavuspiir plastsest voolavasse olekusse. Nende vahe kannab plastsusarvu nime. Veesisaldus e. niiskus (w%) pinnases leiduv vabavee osa, mis eraldub kuumutamisel 105deg juures
annaabi.ee 
