ka filmidele. Sellest muusikast koostas ta ka klaveripalade kogumiku. Tema silmapaistvam teos on kantaat ,,Meie aed". Arvo Pärdi teine stiiliperiood erineb esimesest, kuna teisel perioodil on originaalses muusikalises sümbioosis praegusaegne ja eelnevate ajastute muusika, esimesel perioodil aga huvitasid teda vaid nüüdisaegse muusika suunad. Teoste sisu muutus religioossemaks, lisaks sügav huvi keskaegse kirikumuusika vastu. Teoste faktuur on polüfooniline. Teoste tähtsaimaks ehituselemendiks on kolmkõla. Ta ise nimetas uut stiili kellukeste ehk tintinnabuli stiiliks. See on rahu ja hingelist tasakaalu väljendav, endassesüüviv, vaikust kuulatav, kuid seejuures intensiivne ja pingestatud muusika. Selles muusikas on palju pianissimo't ja pause. Pärdi teise perioodi loomingus on olulised vokaal- ja vokaalsümfoonilised teosed. Tähtteoseks Tabula rasa (1977), kontsert kahele viiulile, keelpilliorkestrile ja muudetud tämbriga klaverile.
Osa neist kasutatakse kudedes moodustuvate uute rakkude nukleiinhapete sünteesi lähteainetena, teine osa lõhustatakse nukleosiidideni ja fosfaatideni või pentoosfosfaatideni ja lämmastikalusteni. Nukleotiidide hüdrolüüsil saadakse puriin- ja pürimidiinalused, pentoosid ja fosforhape. 53. Vee- ja mineraalainevahetus Vee jaotus kudede ja organite vahel pole ühtlane. Vesi on koe koostisosade solvendiks ja kõikide kudede ning rakkude ehituselemendiks. Enamik ainevahetuse reaktsioonidest toimub vesilahustes või vees dispergeerunud aineosakeste piirpindadel. Vesi on toitainete ja ainevahetuse jääkide põhiliseks transportijaks. Vee otsesel osavõtul toimuvad organismis arvukad keemilised reaktsioonid – hüdrolüüs, oksüdatsioon jt. Termoregulatsioonimehhanismis võimaldab nahakaudne vee auramine keha kõrge välistemp korral jahutada. Vesi eemaldatakse organismist neerude, kopsude, naha ja pärasoole kaudu
Osa neist kasutatakse kudedes moodustuvate uute rakkude nukleiinhapete sünteesi lähteainetena, teine osa lõhustatakse nukleosiidideni ja fosfaatideni või pentoosfosfaatideni ja lämmastikalusteni. Nukleotiidide hüdrolüüsil saadakse puriin- ja pürimidiinalused, pentoosid ja fosforhape. 53. Vee- ja mineraalainevahetus Vee jaotus kudede ja organite vahel pole ühtlane. Vesi on koe koostisosade solvendiks ja kõikide kudede ning rakkude ehituselemendiks. Enamik ainevahetuse reaktsioonidest toimub vesilahustes või vees dispergeerunud aineosakeste piirpindadel. Vesi on toitainete ja ainevahetuse jääkide põhiliseks transportijaks. Vee otsesel osavõtul toimuvad organismis arvukad keemilised reaktsioonid hüdrolüüs, oksüdatsioon jt. Termoregulatsiooni mehhanismis võimaldab nahakaudne vee auramine keha kõrge välistemp korral jahutada. Vesi eemaldatakse organismist neerude, kopsude, naha ja pärasoole kaudu.
Osa neist kasutatakse kudedes moodustuvate uute rakkude nukleiinhapete sünteesi lähteainetena, teine osa lõhustatakse nukleosiidideni ja fosfaatideni või pentoosfosfaatideni ja lämmastikalusteni. Nukleotiidide hüdrolüüsil saadakse puriin- ja pürimidiinalused, pentoosid ja fosforhape. 48. Vee- ja mineraalainevahetus Vee jaotus kudede ja organite vahel pole ühtlane. Vesi on koe koostisosade solvendiks ja kõikide kudede ning rakkude ehituselemendiks. Enamik ainevahetuse reaktsioonidest toimub vesilahustes või vees dispergeerunud aineosakeste piirpindadel. Vesi on toitainete ja ainevahetuse jääkide põhiliseks transportijaks. Vee otsesel osavõtul toimuvad organismis arvukad keemilised reaktsioonid hüdrolüüs, oksüdatsioon jt. Termoregulatsioonimehhanismis võimaldab nahakaudne vee auramine keha kõrge välistemp korral jahutada. Vesi eemaldatakse organismist neerude, kopsude, naha ja pärasoole kaudu.
toimel mononukleotiidideni. Osa neist kasutatakse kudedes moodustuvate uute rakkude nukleiinhapete sünteesi lähteainetena, teine osa lõhustatakse nukleosiidideni ja fosfaatideni või pentoosfosfaatideni ja lämmastikalusteni. Nukleotiidide hüdrolüüsil saadakse puriin- ja pürimidiinalused, pentoosid ja fosforhape. 53. Vee- ja mineraalainevahetus Vee jaotus kudede ja organite vahel pole ühtlane. Vesi on koe koostisosade solvendiks ja kõikide kudede ning rakkude ehituselemendiks. Enamik ainevahetuse reaktsioonidest toimub vesilahuses või vees dispergeerunud aineosakeste piirpindadel. Vesi on toitainete ja ainevahetuse jääkide põhiliseks transportijaks. Vee otsesel osavõtul toimuvad organismisarvukad keemilised reaktsioonid hüdrolüüs, oksüdatsioon jt. Termoregulatsioonimehhanismis võimaldab nahakaudne vee auramine keha kõrge välistemp korral jahutada. Vesi eemaldatakse organismist neerude, kopsude, naha ja pärasoole kaudu. Veevahetus seostub organismis