ehitatud renessanss-stiilis nikerdpingistik. Väärtuslikumad esemed olid kirikust aga õnneks evakueeritud ning pääsesid hävingust. Nii on meie päevini säilinud 1481. aastal Lüübeki meistri Hermen Rode valmistatud suur peaaltar, Surmatantsu maali algusosa (Bernt Notke, 15. sajandi lõpp) ning Püha Antoniuse altar (16. sajandi algus). Säilinud on ka mõningad vapp-epitaafid (17-18. sajand), von Roseni kabeli ehisseina mõned detailid (1655), 16-18. sajandist pärinevaid lae- ja seinalühterid, 1519. aastast pärinev 7-haruline kandelaaber ning arvukalt hauaplaate. Kõik need esemed on leidnud restaureeritud hoones oma koha. Peale nende on säilinud veel 13. sajandi lõpust pärinev tammepuust krutsifiks, mis paikneb Ajaloomuuseumis, ning 1477 Tallinna kullassepa Hans Ryssenbergi valmistatud tornmonstranss, mis kingiti 1710 enne Tallinna privileegide
Muuhulgas päästeti : · Barokiaegsed epitaafid (17.18. sajand) · Renessanss- ja barokklühtrite kogu (16.18. sajand) · Püha Matteuse (hiljem Püha Antoniuse) kabeli põrandat katvad hauaplaadid (14. 17. sajand) · Püha Antoniuse altar · Lüübeki meistri Hermen Rode valmistatud suur peaaltar (1481) · Bernt Notke "Surmatantsu" algusosa (15. sajandi lõpp) · Von Roseni kabeli ehisseina mõned detailid (1655), · Seitsmeharuline kandelaaber (1519) Kõik need esemed on leidnud koha restaureeritud hoones. Peale nende on säilinud veel 13. sajandi lõpust pärinev tammepuust krutsifiks, mis paikneb ajaloomuuseumis, ning 1477 Tallinna kullassepa Hans Ryssenbergi valmistatud tornmonstrants, mis kingiti 1710 enne Tallinna privileegide kinnitamist diplomaatilistel kaalutlustel vürst Mensikovile ja paikneb
Kõige väärtuslikumad kunstivarad on alles tänu nende kohesele evakueerimisele. Muuhulgas päästeti: · Barokiaegsed epitaafid (17.18. sajand) · Renessanss- ja barokklühtrite kogu (16.18. sajand) · Püha Antoniuse kabeli põrandat katvad hauaplaadid (14.17. sajand) · Püha Antoniuse altar · Lüübeki meistri Hermen Rode valmistatud suur peaaltar (1481) · Bernt Notke "Surmatantsu" algusosa (15. sajandi lõpp) · Von Roseni kabeli ehisseina mõned detailid (1655), · Seitsmeharuline kandelaaber (1519) Kõik need esemed on leidnud koha restaureeritud hoones. Peale nende on säilinud veel 13. sajandi lõpust pärinev tammepuust krutsifiks, mis paikneb ajaloomuuseumis, ning 1477 Tallinna kullassepaHans Ryssenbergi valmistatud tornmonstrants, mis kingiti 1710 enne Tallinna privileegide kinnitamist diplomaatilistel kaalutlustel vürst Mensikovile ja paikneb praegu Peterburis Ermitaazis. Tulekahjus hävisid orel, 17
Uus Niguliste on proportsioonidelt ning ruumipildi ühtsuselt Tallinna hilisgootika täiuslikem basiilika. Interjööris valitsevad suured puhtad seinapinnad ja servjoonvõlvide lakooniline lihtsus. Uude, ümberehitatud kirikusse on püsima jäänud mitmeid vanemaid arhitekt. raidehitisi: ümberehitatut torni külgseintes säilinud raidportaalid. Peaportaali ees olevas kabelis säilib omapärane altarinisi raamistus, kujutades baldahhiinitaolist kraidega kaunistatud ehisseina. Lääne ja Põhja-Eesti kirikud: Hilisgooti arhitektuuri areng sellel alal (Narvast Saaremaani) kulges otsestest välismõjudest suhteliselt vaba teed. Ehitusmeistrite pool kasutatud plaanilahendusideed ja raidkunstimotiivid on valdavas osas tuletatud eelnenud perioodil juurdunud eeskujudest. Kirikute põhikarakteris kohtab peaaegu eranditult Järvamaa, Saare-Lääne või Tallinna ehituskunstiust pärinevaid jooni. Uudne on
annaabi.ee 
