eestlane indiaanlast ja indiaanlane eestlast need linnud lubavad vaid põlisrahvastel oma siniseid sulgi näppida meie eestlased ja indiaanlased tuleme kolmevärviliste koerte ja maa-aluste lindude maalt aga kuhu me läheme Poliitiline tegevus: 19681989 oli NKLP(Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei ) liige. Taasiseseisvumise ajal oli Andres Ehin poliitiline aktivist. Ta kandideeris 1995 Roheliste ja Kuningriiklaste nimekirjas Riigikokku. Isiklikku: Esimesest abielust on Ehinil poeg Ivar ja tütar Anne. Andres Ehin on 3. oktoobrist 1975 abielus Ly Seppeliga. Neil on tütred Piret, Kristiina ja Eliisa. Alates 1974 elab ta Ly Seppeli isalt päritud majas Raplas. Käes on savi käes on suur savi käes on kuum savi eemale linnast eemale linnast sõidavad savitajad kui käes on savi siis soe on merevesi üks savitaja ütles teisele: ´´Ma tunnen su vastu suurt havi´´ suurt havi!suurt havi!suurt-suurt havi! suur savi
Siimuga kirjutanud ulmenäidendi ,,Karske õhtupoolik" (1972) koondime Lembit Vahak all. Särava lõbuga ignoreerib dokumentaal- ja ilukirjanduse piire lühijuttude raamat ,,Ajaviite peerud lähevad lausa lõkendama" (1980), mis on ka 5 eesti kultuuriloo paroodiline ümberkirjutus. Tõsielulise aine ja kultuurimüütidega mängivad samuti tema hilisemad romaanid ,,Rummu Jüri mälestused" (1996) ja ,,Seljatas sada meest" (1998). Andres Ehinil on palju lapsi. Paremate eesti luuletajate traditsiooni kohaselt on tal viis last. Tema lapsed esimesest abielust Ivar (35) ja Anne (33) tegutsevad ettevõtluse alal. Ly Seppeli ja Ehini ühised lapsed on Piret (25), kes kirjutab USAs doktoriväitekirja politoloogia alal, Kristiina (23), kes lõpetab Tartus eesti filoloogiat, luuletab, tõlgib ja Eliisa (18), kes lõpetab Tartus kunstikooli. Rapla poeet on eesti kirjandust esindamas käinud üle kogu maailma:
Honkala preemia Soomest luuletõlgete eest 1998, 1994 "Loomingu" aastaauhinna, 2001 Eesti Vabariigi kultuuripreemia koondkogu "Alateadvus on alatasa purjus" eest, 2002 Valgetähe teenetemärgi IV klassi ning 2003. aastal Juhan Liivi luuleauhinna luuletuse "***sügaval maa all elavad..." eest. Praegu elab Andres Ly Seppeliga, oma teise naisega, abikaasa isalt päritud majas Raplas. Seal esitab ta ka oma luuletusi väikese hulga rahva ees. Kui võimalik, osaleb mees ka luulekonkurssidel. Ehinil on viis last: esimesest abielust poeg Ivar ja tütar Anne, teisest abielust tütred Piret, Eliisa ja Kristiina. Praegune naine, Ly Seppel on kirjutanud inimese, rahvuse ja keele suhteid mõtestavat luulet ja proosateoseid lastele. Tõlkinud türgi, aserbaidzaani, usbeki, kasahhi, turkmeeni, tatari, vene ja soome luulet. Koos abikaasaga tõlkis vene keelest valimiku "Tuhandest ühest ööst" (1984). Luulekogud: "Hunditamm" (1968) "Ukslagendikul" (1971)
Ta jutustab lakooniliselt, pigem välksähvatuste kaudu lühikesi lugusid. Minimalism. Selles ajas räägitakse, et Suuman hakkab kirjutama antiluulet. Praeguse pilguga on see jutt liialdatud. Tema enda loomingu taustal on see avangardne. Paradoks: kui selliseid paduavangardiste silmas pidada, siis Suuman on vanemas eas väga kriitiline nende suhtes. Osaleb avangardis, mingis mõttes keeldub sellest avandardisti positsioonist. See on aga Andres Ehinil. Esimene kodumaine sürrealist. Paguluses esimene Laaban. Alliksaare puhul arutatud, et võib olla midagi tegemist, aga pole sürrealismi programmi sees. Programm Ehinil on. See ei saa väga otseselt tõlgendatud tekstide kaudu avalduda. Enam-vähem konsensus, et Eesti esimene kodumaine läbinisti sürrealistlik luulekoguks 1971 "Uks lagendikul" (Ilmus Loomingu raamatukogu sarjas). Pärissürrealiste pole palju olnud. See ei muutu peavooluks, küll värvikaks kõrvalvooluks
annaabi.ee 
