suhteliselt edukamad Teised aga (G. Williams, D. Lack jt.) kritiseerisid neid seisukohti: oletagem, et rühm koosneb ohvrimeelsetest isenditest, kes piiravad oma sigimist, et kogu rühmale jätkuks toitu mis juhtuks, kui rühma satub egoistlik indiviid, kes nii ei käitu? tema sigimisedukus oleks keskmiselt kõrgem, mistõttu peagi leviksid tema "egoistlikud" geenid üle kogu populatsiooni peagi koosneks rühm egoistidest, kuigi rühma heaolu kannataks Tänapäevane seisukoht: looduslik valik toimib eelkõige siiski isenditele valik soosib isendeid, kes suudavad jätta rohkem järglasi kui teised indiviidid (st. levitada oma geene), kaasa arvatud siis, kui nad teevad seda teiste arvel rühmavalik on erandlik nähtus ja omab evolutsioonis harva tähtsust 14. Rühmavaliku idee põhierinevus indiviidivaliku kontseptsioonist.
Geen saab levida, kui rB C. r- selle geeni sagedus naabritel. Sugulaste seas on haruldase geeni sagedus suurem ja sugulased elavad sagedamini ka koos. Neil on sama päritoluga geeni esinemissagedus suurem. Tuntakse sugulasi ära ja aidatakse neid. Geenisagedusi avaldatakse geenikoopia üldarvu suhtes, siis on r diploidsetel organismidel kahekordne geenisagedus. Altruism levib, kui aitab eelistatult altruiste ja see kasvatab piisavalt järglaste arvu, et katta altruisti kulu ja olla edukam egoistidest. Altruismi musternäide loomadel on ühiseluliste putukate steriilsed töölised, kes aitavad kasvatada emaputuka järglasi. 3. Kuidas seletab monogaamia hüpotees ühiselulisuse teket kiletiivalistel? Arutle Kui emaputukas on täiesti monogaamne, siis on õdede-vendade sugulus on täpselt 0.5. Kui sellele lisandub kaasuva kohasuse kasv abistamise korral, ( b/c>1) siis altruism levib ja viib ühiselulisuse kujunemisele. Väike kõrvalekalle monogaamiast viib selleni, et potentsiaalsed
tõepoolest koosneb ohvrimeelsetest isenditest, kes piiravad oma sigimist, et toitu jätkuks kogu rühmale, mis juhtuks aga siis, kui rühma satuks (nt juhusliku mutatsiooni või immigratsiooni tõttu) egoistlik indiviid, kes enda sigimist ei piira? Tema sigimisedukus oleks teiste omast kõrgem ja peagi moodustaksid populatsioonist enamiku selle isendi arvukad järglased, kes kannaksid endas“egoismi geene”. Peagi koosneks kogu rühm valdavalt egoistidest, isegi kui rühma kui terviku heaolu selle läbi kannataks. Rühmavalik ei ole võimeline seda geeni liigi seast välja tõrjuma, sest kuna isendite hulk on alati oluliselt suurem kui rühmade hulk, toimib indiviidivalikul baseeruv evolutsiooniprotsess kiiremini kui rühmavalikul baseeruv. Tänapäeval rõhuv enamus biolooge rühmavaliku teooriat ei aktsepteeri ja asuvad seisukohal, et looduslik valik toimib siiski isendite, mitte rühmade
inimkonna eest. Tegelikkus! Ma ütlen seda igal õhtul enne magamajäämist ja igal hommikul, kui ma ärkan. Ja meie jaoks, Mihhail, on tegelikkus see, et mina olen "Moskva Vaatleja" toimetaja ja sina oled selle kaastööline. Jätka igal juhul oma artiklite kirjutamist. Ma kaalun neid väga tõsiselt. MIHHAIL: Mu jumal, ma olen ümbritsetud egoistidest! Hegel elas selleks, et Belinski saaks öösiti magada!? selleks, et see kritseldav kopikalugeja saaks mulle kraaksatada "reaalsus!", kui mu hing on ahelais ja terve maailm sepitseb mu vastu põllumajanduslikku vandenõud ja... oo, jumal, ma pean pääsema Berliini! Kes võiks olla mu päästja?
annaabi.ee 
