1941. aastal ehitustööde algades pidi see tulema 125 000 sõjavangi laagriks. 1942. aastal avati see Auschwitzi laagri osana ja sai samal ajal juutide põhiliseks hukkamispaigaks. Põhiline osa ilmselt kuskil 90% - ohvritest Auschwitzi koonduslaagris surid Birkenaus. See tähendab peaaegu miljon inimest. Suurem osa neist, rohkem kui 9 kümne seast, olid juudid. Suur osa, rohkem kui 70 tuhandest poolakast, surid või tapeti just Birkenaus. Samuti hukkusid seal ka ligikaudu 20 tuhat egiptlast, ja teistest rahvustest vange. 1941. aastal võeti vastu otsus gaasikambrite ehitamiseks, et hukata massiliselt juute kogu Euroopast. Ehitustöid viisid läbi vangid range järelvalve all. Kambreid hakati kasutama samal aastal. 1942. aasta keskel hakati rajama hiiglaslikku gaasikambrit ning krematooriumit, milles sakslased plaanisid tappa 1,6 miljonit inimest aasta jooksul. Lisaks gaasikambrites surnud inimestele, hukkusid vangid nälga, haigustesse ja meditsiiniliste katsetuste tagajärgedes.
Peagi tuli vaarao tütar samasse kohta suplema. Ta leidis kõrkjaist hälli ja tal hakkas lapsest kahju. Vaarao tütrele hakkas see laps niivõrd meeldima, et ta otsustas ta omale jätta. Ja nii saigi juudi poisist Egiptuse vaarao pereliige. Kasuema pani lapsele nimeks Mooses. Temast sirgus nägus ja teotahteline noormees. Kuigi polnud tal kodus millestki puudu, ei jäänud talle märkamatuks suguvendade raske orjapõli. Ta tundis neile sügavalt kaasa. Kord nägi Mooses egiptlast üht heebea orja peksmas. Ta läks nii raevu, et lõi egiptlase maha ning mattis liiva alla. Teisel päeval nägi ta kaht heebrealast kaklemas. Ta läks neid lahutama, küsides, et miks sa siis peksad oma ligiinimest. Teine vastas talle ,, Sa ehk tahad mind tappa ka mind, nagu sa tapsid tolle egiptlase?" Mooses mõistis, et kui tema saladust teab juba juhuslik mööduja, siis egiptlastest korravalvuritel on see ammugi teada. Need aga kandsid igast väikesest vahejuhtumist vaaraole ette
ii. Proportsioonid valed. iii. Silmade inkrusteerimine vastavasse süvendisse teise materjali panemine. iv. Inimese individuaalsust ei rõhutatud, küll aga rassilisi iseärasusi. c. Maal: i. Kasutati erksaid värve lubjaseguga kaetud pinnal. ii. Mosaiik värvilised glasuurtellised (Istari värav) Egiptus öeldakse olevat lihtsalt Inimeste maa ja inimene tähendab egiptlast. Enamjagu vanu rahvaid kutsub ennast egiptlaste kombel tõelisteks inimesteks. Nende teadmised ja tehnilised oskused olid juba 3000 aastat eKr kõrgel tasemel. Sellest annavad tunnistust muinasegiptlaste meie ajani säilinud teadusalased kirjutised. Egiptust iseloomustas stabiilsus ja suletus. Kogu Egiptuse poliitiline kord ja usk püsisid aastasadu muutumatuna. Aastal 700 tungisid Egiptusesse süürlased, hiljem pärslased, kes
Rahvastik Üle 98% rahvastikust on araablased (egiptlased). Niiluse orus, Assuanist põhjas, elavad nuubialased (üle 300 000 in.), Punase mere rannikul beduiinid ja Siva oaasis berberid. Linnades on rohkesti Aasia ja Euroopa päritoluga ümberasukaid (armeenlasi, süürlasi, palestiinlasi, kreeklasi, türklasi, itaallasi, ka prantslasi ja inglasi). Valitsev usund on islami haru suunitlus. 4,5 miljonit egiptlast on kristlased. Rahvastik paikneb äärmiselt ebaühtlaselt : 99% rahvastikust elab umbes 5,5% territooriumist (Niiluse deltas ja orus, oaasides, Suessi kanali tsoonis). Neis piirkondades ületab tihedus 1000 inimest km2 kohta. Suured kõrbealad on inimtühjad. Rahvaarv kasvab kiiresti. 6 Rahvastiku soolis- ja vanuseline koosseis Vanuse poolest elavad egiptlased vähe
" Mirjam kutsus oma ema, kellele vaarao tütar ütles nii: "Anna sellele lapsele piima seni, kui ta seda vajab, ja siis too ta mulle." Ja nii saigi juudi poisist Egiptuse vaarao pere liige. Kasuema pani lapsele nimeks MOOSES, mis on tõlkes "poeg". Temast sirgus nägus ja teotahteline noormees. Kuigi tal polnud oma kodus millestki puudu, ei jäänud talle märkamatuks suguvendade raske orjapõli. Ta tundis neile kaasa. Kord nägi noor Mooses egiptlast üht heebrea meest peksmas. Ta läks nii raevu, et lõi egiptlase maha ja mattis ta liiva alla.. Teisel päeval nägi ta kaht heebrealast kaklemas. Ta läks neid lahutama, öeldes ühele neist: "Miks sa peksad oma ligimest?" Too aga vastas: "Sa ehk tahad tappa ka mind, nagu sa tapsid tolle egiptlase?" Mooses mõistis, et kui tema saladust teab juba juhuslik mööduja, siis egiptlastest korravalvuritel on see ammugi teada. Kandsid ju need igast väiksemastki vahejuhtumist alati
" Mirjam kutsus oma ema, kellele vaarao tütar ütles nii: "Anna sellele lapsele piima seni, kui ta seda vajab, ja siis too ta mulle." Ja nii saigi juudi poisist Egiptuse vaarao pere liige. Kasuema pani lapsele nimeks MOOSES, mis on tõlkes "poeg". Temast sirgus nägus ja teotahteline noormees. Kuigi tal polnud oma kodus millestki puudu, ei jäänud talle märkamatuks suguvendade raske orjapõli. Ta tundis neile kaasa. Kord nägi noor Mooses egiptlast üht heebrea meest peksmas. Ta läks nii raevu, et lõi egiptlase maha ja mattis ta liiva alla.. Teisel päeval nägi ta kaht heebrealast kaklemas. Ta läks neid lahutama, öeldes ühele neist: "Miks sa peksad oma ligimest?" Too aga vastas: "Sa ehk tahad tappa ka mind, nagu sa tapsid tolle egiptlase?" Mooses mõistis, et kui tema saladust teab juba juhuslik mööduja, siis egiptlastest korravalvuritel on see ammugi teada. Kandsid ju need igast väiksemastki vahejuhtumist alati
annaabi.ee 
