● Muutusi toimus vähe ● Loodusläheduse tugevnemine ja nõrgememine ● Kanooniline ja tardunud kunst Kunsti murdmine ● Uue Riigi vaaroa Amenhotep IV ehnatoni ajal (14.saj. Ekr) ● Amonhotep III ajal ehitati jumal Amonogile pealinna Teebasse suur tempel. Ainujumal ● Amonhotep IV kehtestas uue riigiusundi. ● Ainujumal Aton (kiirgav päikeseketas) ● Polüetism asendati monoteismiga ● Varem olid egiplased kummardanud looma ja inimesi kujusid. Atoni tempel Amenhotep ● Vaaroa võttis uue nime Ehtanoni ( „Atoni lemmik“) ● Lahkus Teebasse ● Rajas uue pealinna Ahet-Atoni Ehnaton ● Keha on kujutatud lõdvana, pehmena ning isegi haiglasena. ● Näo omapära on rõhutatud ning psühholoogiline iseloomustus on keerukam. Ehtanon Kunsti muutumine ● Päikese ketta maapealseks jumalaks peeti
VANA-EGIPTUS NIILUSE KALDAL Vana-Egiptuse algust loetakse umbes 3100 aastat eKr ning lõppu umbes 37a pkr, kui Egiptuse vallutas Rooma. Egiptus asub Aafrika mandril Niiluse jõe ääres. Niiluse oru Laius oli umbes 20 km. Muistsete egiptlaste jaoks oli Niilus eluliselt tähtis. Jõemuda muutis põllud viljakaks, jõest endast võis, aga püüda kala. 3100 aastat ekr liitsid Ülem Egiptuse valitsejad Egiptuse ühtseks riigiks. Seda tegi kuningas Memes, kes ehitas ka linna Memphise. Vana egiplased määrasid aega kuningate valitsuse järgi. Egiptust valitsesid Vaaraod. Egiptlaste usund oli looma peaga inimene. Jumalad olid nende arust üleloomuliku väega olend, kes valitses maailma. Järgmisena räägime hoonetest. Esiteks templid, mis olid jumalate auks püstitatud hooned. Teiseks püramiid, mis oli jumalate ja lihtrahva haudehitis. Niilus Tänapäeval. EHITUS MEISTER IMHOTEP Ehitus meister Imhotep oli üle Egiptuse kuulus ehitusmeister. Imhotep elas Memphise linnas
Perekonnapea oli mees,kusjuures (solvak) naise õigused mehe omadega praktiliselt võrdsed. RELIGIOON EGIPTUSES: Jumalaid oli palju, jumalad olid tihedalt seotud kuningavõimuga, väga religioone ellusuhtumine, usuti surmajärgsesse ellu, mis pidi jätkuma samamoodi kui elusalt. TEADUS: egiptus Arstiteaduses olid egiptlased osavad kirurgid. Egiptlased mõistsid, et tähts on dianoos ja kohene ravi. Päikesekalendi avastamises olid egiplased teadaolevalt esimesed. Nad panid tähele et niilused üleujutus algab alati umbes sel akal, kui vahepeal varjus olnud täht Sirius uuesti koiduteavasse ilmub, ja et iga-aastast Siriuse ilmumisest lahutab eelmisest 356 päeva. Geomeetrias osati arvutada kolmnurga ja ringi pindala ja silindri ning püramiidi ruumala. MESOPOTAAMIA: Mesopotpotaamia Ühiskond vähem stabiilsem, Kuningas oli riigis valitseja,sõjaväejuht,seadusteandja,kohtumõistja,ülempreester,jumale esindaja(mitte jumal ise).
päevakorda ülemaalise niisutussüsteemi loomine, kujunes välja ühtne Egiptuse riik (Kangilaski 1998: 35) Egiptuses oli igal nomosel oma kaitsja mõni loom nagu näiteks Butos austati madu, Mendesis sokku, Hermopolises püha iibist ja Memfises emalõvi. Inimeste teadvuses polnud veel ettekujutust loomast lahutavast fetii mõistest, austuse objektist. Loodust jumalikustati. Egiptlased oskasid ülihästi edasi anda kivis ahvi, koera, kala või konna välist kuju. Vana egiplased austasid tohutult loomi: nad püstitasid templeid kotka, aakali ja isegi paaviani auks, samuti ehitasid targa sfinksi kuju, mis kujutas inimese peaga püha lõvi. Egiplastel jätkus austust ka Niiluse ehk eluvee andja vastu ja päikesejumal Ra vastu. Kummardati ka jumalate kaudu kehastuvaid loodusjõude. Aastaaegade vaheldumisest lõid egiplased lausa müüdi. Müüt räägib surmast ja looduse taaselustumisest, kus peaosaliseks süütu kannataja Osiris ja tema vaenlane Set
loogiliselt järeldatud varem teada olnud väiteist. Loogiline järeldamine on uute matemaatiliste tõdede saamise vahend. Matemaatika arenguetapid Tähtsamad säilinud allikad Vana-Egiptuse matemaatika kohta on Rhindi papüürus, Moskva papüürus ja niinimetatud nahkrull. Matemaatika on tekkinud eluliste vajaduste, näiteks aja- ja maamõõtmise, ehituse jms. nõudel. Nüüdisajal rakendatakse matemaatikat kõigil inimtegevuse aladel. Geomeetrias oskasid egiplased arvutada kolmnurkade, ristkülikute ja trapetsite pindala, tundsid arvu ligikaudset väärtust (16/9)² ning oskasid arvutada ruudukujulise alusega tüvipüramiidi ruumala valemi V=(a²+ab+b²)h/3, kus a on aluse küljepikkus, b on äralõikamisel tekkinud tahu küljepikkus, h on tüvipüramiidi kõrgus ja V on tüvipüramiidi ruumala. Vana-Egiptuses ei tuntud rangeid tõestusi, mis iseloomustavad hilisemat matemaatikat. Matemaatika tekkejärk kestis 4. aastatuhandest 5. sajandini eKr.
omapärane kunst . Selle suurepärase kuntsi loojate egiplaste päritolu kohta ei tea midagi kindlat . Arvatavasti oli see põline afrika rahvas kes kuulus indo vahemere rassi .Muistne egiptlane oli elu rõõmus ja rahu armastav ta oli sügavalt usklik. Egiptuse usk nõudis et kummardati mitut jumalat . egiptlased uskusid et inimene peab pärast surma elama umbes samasugustes tingimustes nagu ta elas enne surma .Kõige enne oli matmis paik võimalikult kindel ja püsiv nii näeme egiplased nedne kõige kõrgem sugu vaarao .Hoolisi vähe elu hoonetest haud ehitised on püramiidid kuulsamad mälestisi . egiptus saab vägevamaks riigiks vallutab naaber riike ja saab suuremaks . elamu ja lossi ehitamine oli egiptuses väikese tähtsusega.et hing saaks tarbe korral surnukehasse tagasi asuda oli vaja seda vaja kõdunemise eest kaitsta plasaneerimise abil. Et aga laip ykskord siiski k6duneb oli soovitatav asendada kuskile kindlasse kohta surnukuju just see asjaloo andis tõuke egiptuse
Järjgnenud Hilis-Egiptuse perioodil (u 1075-525 eKr) võimutsesid Egiptuses mõnikord võõramaised valitsejad, mis ei mõjutanud elukeskkonna tavade kulgu. Kuningavõim Egiptuse kuningas vaarao (Egiptuse keeles suur maja) oli piiramatu võimuga valitseja. Vaarao isik ja võim olid jumalikud. Teda ennast peeti umalaks ja tema võimu jumalatest määratud maailmakorralduse püsimise vältimatuks eelduseks. Maailmakord ehk Maat, nagu egiplased seda nimetasid, toimis tänu vaarao kindlale valitsemisele. Kuningavõimu ja ühtse riigi langus ei tähendanud egiptlaste meelest mitte üksnes segadust inimühiskonnas, vaid võis kaasa tuua kaosa ja segaduse ka looduses. Vaaraod samastati mitme jumalaga. Valitsejana oli ta eelkõige pistrikukujuline taevajumal Horos. Seetõttu kuulus pistrik Egiptuse kuningavõimu peamiste sümbolite hulka. Pärast surma sai vaaraost surnute riigi valitseja ja kohtumõistja Osiris
annaabi.ee 
