komplektsed mineraalsed arregaadid, mis esinevad maakoores iseseisvate kooslustena. Tardkivim tekivad magma tardumisel maapinnal, maakoores klassifitseeritakse SiO 2 sisalduse alusel. Settekivimid tekkinud lahustest väljasadestumise teel või organismide kivistumisel. Moondekivimid kõrge rõhu ja temperatuuri tingimustes ümberkristalliseerunud ehk moodustunud kivimid, näiteks gneiss, kilt, marmor.. 22. Magmakivimid, nende tekkemehhanism effusiivsed ja intrusiivsed kivimid. Magmakivimid ehk tardkivimid. Tekivad magma tardumisel maakoores või maapinnal. Maakoorde tunginud magmast enamus kristalliseerub kooresiseste ehk intrusiivsete kivimitena, maapinnale jõuab ja tardub purske ehk effusiivsete kivimitena suhteliselt võib osa magmast. 23. Magma teke ja selle liikumine maakoores ning magmakambrite teke? Magma teke kõrgel temperatuuril ja rõhul tekkinud maakoores või vahevöö ülemises osas vedel sulam,
komplektsed mineraalsed agregaadid, mis esinevad maakoores iseseisvate kooslustena. Tardkivim tekivad magma tardumisel maapinnal, maakoores klassifitseeritakse SiO2 sisalduse alusel. Settekivimid tekkinud lahustest väljasadestumise teel või organismide kivistumisel. Moondekivimid kõrge rõhu ja temperatuuri tingimustes ümberkristalliseerunud ehk moodustunud kivimid, näiteks gneiss, kilt, marmor. 18. Magmakivimid, nende tekkemehhanism effusiivsed ja intrusiivsed kivimid. Magmakivimid ehk tardkivimid - tekivad magma tardumisel maakoores või maapinnal. Maakoorde tunginud magmast enamus kristalliseerub kooresiseste ehk intrusiivsete kivimitena, maapinnale jõuab ja tardub purske ehk effusiivsete kivimitena suhteliselt väike osa magmast. 19. Magma teke ja selle liikumine maakoores ning magmakambrite teke? Magma
Settekivimid tekivad nii veekogudes kui maismaal kuhjunud murenemise, keemilise settimise või organismide elutegevuse produktide - setete kivistumisel (litifitseerumisel). Moondekivimid tekivad kõigi võimalike kivim- tüüpide ümberkristalliseerumisel kõrgenenud temperatuuri ja rõhu, aga samuti gaaside ja lahuste toimel maakoores. Rühmade detailsem jaotus arvestab juba mitmesuguseid lisatingimusi. 18. Magmakivimid, nende tekkemehhanism effusiivsed ja intrusiivsed kivimid. Tardkivimid rühmitatakse magma tardumise koha (sügavuse) järgi: · efusiivseteks e. purskekivimiteks · intrusiivseteks e. süvakivimiteks. Intrusiivsete kivimite seas eraldatakse omakorda välja pinnalähedased (subvulkaanilised) ja soon- e. poolsüva- (hüpabüssaalsed) kivimid. 19. Magma teke ja selle liikumine maakoores? Magmaks nimetame kôrge temperatuuri (650-1600°C) ja rôhu (üle 3*108 Pa)
intrusiivsed (e. plutoonilised) kivimid ja lõhedes kristalliseerunud poolsüva- e. soonkivimid. Süvekivimid tekivad sügavustest pärit magma jahtumisel ja tardumisel maakoores. Süvakivimid tulevad nähtavale vaid pärast nendel lasuvate kivimite kulumist ja ärakannet. Magma jahtumisel hakkavad sellest kristalliseeruma mineraalid. · Maapinnale väljaheidetud kiviaines, väljavoolanud laava: purske- e. effusiivsed kivimid. Purskekivimid on tekkinud vulkaanilisel tegevusel (magma maapinnal tardumisel). Neid jagatakse püroklastilisteks kivimiteks ja laavadeks. 63. Struktuursetele ja tekstuursetele tunnustele tuginev magmakivimite klassifikatsioon süva, poolsüva (soon) ja effusiivsed kivimid. Neid iseloomustav terasuurus ja fenokristallide olemasolu. Apliit ja pegmatiit.
annaabi.ee 
