3) Tähtühendus – liini ja faasi suurustevahelised seosed sümmeetrilistel koormustel L1, L2 ja L3 - kolme juhet, millega koormus e. tarbija on ühendatud generaatori faasimähistega (antud juhul algustega A, B ja C) nimetatakse liinijuhtmeteks. - iga liinijuhtme ja neutraaljuhtme vahelist pinget nimetatakse faasipingeks. - liinijuhtmete vahelisi pingeid nimetatakse liinipingeteks. U - liinipingete effektiiv- e. Tegevväärtus - faasipingete effektiiv- e. Tegevväärtus Tähtühenduse korral on liini- ja faasivoolud võrdsed: Tähtühenduse korral on liinipinge √ korda suurem faasipingest: Vektordiagrammist nähtub, et liinipinged on faasipingetest 30o võrra ees. Liinipinge avaldub vastavate faasipingete vahena: 4) Kolmnurkühendus – sama Kolmnurkühenduse puhul on liinipinged võrdsed faasipingetega: U = Uf
lõppeb samas kohas peab võrduma 0-iga · Krichoffi voolu seadus Vool mis siseneb punkti peab olema võrdne punktist väljuvate vooludega 2. Alalisvooluringide arvutamine Ohmi ja Kirchhoffi seaduste alusel. Krichoffi pinge seaduse alusel arvutamine Tuleb antud võrrandi süsteemi abil mis koosneb 3mest võrrandist leida pinge langud Krichoffi voolu seadus 3. Siinuselise vahelduvvoolu väärtused. Maximaal väärtus, maksimaalsest maksimaal väärtuseni, effektiiv väärtus, keskmine väärtus, hetkväärtus · Maksimaal väärtus ja maksimaalsest maksimaalse väärtuseni Joonis kujutab siis siinuselise vahelduvvoolu maksimaalväärtust Maksimaalsest maksimaalse väärtuseni · Hetkväärtus Nagu sõna isegi ütleb on tegu hetkväärtusega ükskõik mis ajahetkel. Väärtus võib olla ka 0 hetkel mil siinuseline vahelduvvool muudab oma polaarsust. See võib olla maksimaal väärtus
P = ------------ = ------------------------ 0,925 milles F - üldine takistus = 121720,383 N; v1 - masina liikumiskiirus esimesel edasikäigul =3,2/3,6=0.69 m/s; - masina transmissiooni kasutegur, roomiktraktoritel enamasti piirides 0,9...0,95. Valik on õige, kui saadud vajalik võimsus P< Pef so valitud masina mootori effektiiv- võimsusest. P = 117,114 kW, mis on suurem mootori efektiivvõimsusest. Valik ei ole õige. Vähendan laastu paksust, uueks paksuseks võtan 0,3 m. Arvutan uuesti: F1 = kbh l =35000*3,185*0,30=33442,5 N Nüüd F = F1 + F2 + F3 + F4= 33442,5+11969,3+32841,933+15597,9 = 93851,633 N Teen uuesti masina valiku õigsuse kontrolli: F v1 93851,633*0,89
F v1 P = ----------- ,W (7) n milles F - üldine takistus, N; v1 - masina liikumiskiirus esimesel edasikäigul, m/s; - masina transmissiooni kasutegur, roomiktraktoritel enamasti piirides 0,9...0,95. Valik on õige, kui saadud vajalik võimsus P< Pef so valitud masina mootori effektiiv- võimsusest. Kui see tingimus ei ole täidetud, siis see masin teie poolt valitud laastu paksusega toime ei tule. Olukorrast välja tulemiseks on võimalik vähendada laastu paksust valemis (2) , arvutada uuesti üldine takistus ja teha uus kontroll. Kui laastu paksus läheb juba liiga väikeseks (nt alla 50 mm), tuleb valida uus võimsam masin ja teha vastavate valemitega uued arvutused ja võrdlus. Kui masina efektiivvõimsus on oluliselt suurem vajalikust võimsusest on võimalus:
järgivajam- Toidetaxe faasinihke ja pingetega. Kiiruse regul.toimub pinge effektiivväärtuse muutmisega. Skeem töötab järg: kui tekib kõrvalekaldesign. siis sõltuvalt tema faasist tekib väljundis pinge. Etteande- võlli ja el.ajami võlli vahelist nurga kõrvalekallet mõõd.selsüünidega-Saadaxe staatorimähiselt, ning on võrdeline nurkade vahega, selle pinge faas aga on määratud selle kõrvalekalde märgiga. M.kiiruse regul. toimub pinge effektiiv- väärtuse muutmisega. Järg.ajamites kasut.sageli asünk.M tagamax töökind.ja pikaajalisust. Väikeste võim.puhul(kuni 1kW)kasut.2-faasilisi lüh.rootoriga M. sageli õõnesrootoriga. 32. Arvanaloogne alalisv.positsioonjärgivajam- Juhul kui on vaja kind.väga suurt järgimise täpsust.kasut. koordinaatide numbrilisi andureid millised koos teiste numbriliste juht.seadmetega mood.järgivajami mõõteosa.Ajami kõrged
on võrdeline toiteallika elektromotoorjõuga ja pöördvõrdeline vooluringi kogutakstusega. See ongi Ohmi seadus kogu vooluringi kohta. 2. Eneseinduktsioon Eneseinduktsiooniks nim. nähtust, mille puhul magnetvoo muutumine mingis poolis indutseerib elektromotoorjõu selles samas poolis. Eneseinduktsiooni emj. väärtus on arvuliselt võrdne pooli aheldusvoo muutumise kiirusega : eL = d/dt Induktivsuse ühik H(henri) 3.Siinuselise vahelduvvooluparameetrid: hetk;effektiiv amplituudväärtused, periood, sagedus, faas, faasinihe Vahelduvvooluperioodiks- nim. ajavahemikku, mille vältel vool teeb ühekordselt läbi kõik oma muutused. Tähis- T ja mõõdetakse s(sekundites) Vahelduvvoolu sagedus- nim. perioodide arvu sekundis. Tähis: f ja ühik: Hz f=50Hz Väikeste tähtedega e, u, ja i tähistatakse vahelduva emj. , pinge ja voolu hetkeväärtust, see on väärtusi vaadeldaval ajahetkel. Em, Um ja Im on amplituudiväärtused. E, U ja I on emj
o. vool neid kahte sõlme N ja N1 ühendavas juhtmes on võrdne nulliga; seetõttu nimetataksegi seda juhet neutraaljuhtmeks. Sõlme, mida moodustavad generaatori mähiste lõpud või tarbija faaside lõpud, nimetatakse neutraalpunktiks . Kolme juhet, millega koormus e. tarbija on ühendatud generaatori faasimähistega nimetatakse liinijuhtmeteks ja neid tähistatakse L1, L2 ja L3. Liinijuhtmete vahelisi pingeid nimetatakse liinipingeteks ja tähistatakse·U . Liinipingete effektiiv- e. tegevväärtust tähistatakse U-ga. Iga liinijuhtme ja neutraaljuhtme vahelist pinget nimetatakse faasipingeks ja tähistatakse· U effektiiv- e. tegevväärtust aga Uf-ga. Faasivooludeks nimetatakse voole, mis kulgevad generaatori faasimähistes või tarbija faasides. Liinijuhtmetes kulgevaid voole nimetatakse liinivooludeks. Tähtühenduse korral on liini- ja faasivoolud võrdsed. 8. Kolmefaasiliste vooluringide kolmnurkühendus.
seotud indikaatorkasuteguri vähenemisega selles piirkonnas. Peamasina töö sõukruvile läbi muhvi ja reduktori. töötaks alakoormusega . Sammu muutmine toimub vastavalt Kütuse erikulu (effektiiv ja indikaatorerikulu ) tunnusjooned liiguvad kontrolleri programmile. vastavate kasuteguritega vastupidises suunas.
annaabi.ee 
