töödelda. Elektriline kantakse kindlasti edasi. *Närvisüsteemi ül: 1. Koguda infot organismi sise- ja väliskeskkonnast. 2. Infot kordineerida (saata õigetesse aju osadesse), analüüsida ja töödelda välja vastuseid 3. Edastada vastused elunditele- efektoritele *Reaktsioon toimub refleksi kaare kaudu. Refleksikaare osad: *retseptorid(tekib erutus e närviimpulss) *tundenärvid(juhivad nrviimpulsse kesknärvisüsteemi) *liigutusnärvid (juhivad närviimp efektoritesse) *efektorid(lihased või näärmed reageerivad) Kaitse haiguste eest Kaitsebarjääri moodustavad: Terve nahk, vere hüübimine, ripsepiteel ja limaskestade eritised, sülg, maomahl(sisaldab soolhapet) Immuunsüsteem. Valed verelibled erinevat tüüpi võivad olla fagotsüüdid(haigustekitajate hävitajad) ja.....
väljaulatuvas osas, närvikius. Retseptorid on spetsialiseerunud kindlaliigiliste (kindla modaalsusega) ärrituste vastuvõtmiseks. Tekkinud närviimpulsid juhitakse sensoorseid e aferentseid närvijuheteid pidi selja-ja peaajusse. Seal need liigendatakse, seostatakse , filtreeritakse ja/või teostatakse muu töötlus.Töötlemise tagajärjel kujundatud vastusimpulsid saadetakse eferentseid närvijuhtmeteid kaudu keha(täitev)organitesse ja lihastesse(efektoritesse). NS-i stuktuurseks osiseks on närvirakk ehk neuron.Ajukoore erinevatel osadel on spetsiifilised funktsioonid. Vaatamata spetsialiseerumisele on aju piirkonnad omavahel tihedalt seotud ning aju töötab tervikliku organina. Aju lihtsamad funkts.on sageli reflektoorsed. Refleks on kõigi NS-i omavate organismide kohanemisreaktsioon, mis järgneb seaduspärase vastusena mingile kindlale väliskeskkonnas või organismis endas toimuvale muutussele või mõjutusele
· kuulmine (auditiivne) · maitsmine (gustatoorne) · haistmine (olfaktoorne) · puuteaisting (taktiilne) · kompimine (haptiline) · valu (notsitseptiivne) · tasakaal (vestibulaarne) · +temperatuur, kinesteetilised (liikumis), nälg jne. Kõik mis meil on mälus ja mõtlemises, on millalgi olnud aisting. Meeleelundite kaudu võetakse vastu signaal, mis suunatakse keskustesse, kus toimub selle töötlemine. Aju saadab käsu efektoritesse. Osadel juhtudel sensoorsed aistingud jõuavad teaduslikule tasemele, saame aru neist. Keskkond on nii välis- kui ka sisekeskkond. Aluseks esmasele orienteerumisele ümbritsevas ja iseendas. Aistingut kajastavad üksikkvaliteete (punane värv, kindla tugevusega heli, temperatuur jne). Taju maailm on taandatav üksikaistingutele. Peame üldistest tajustusest eristama üldise mõjuri ja vaatama kuda sellele reageeritakse
väljaulatuvas osas, närvikius. Retseptorid on spetsialiseerunud kindlaliigiliste (kindla modaalsusega) ärrituste vastuvõtmiseks. Tekkinud närviimpulsid juhitakse sensoorseid e aferentseid närvijuheteid pidi selja-ja peaajusse. Seal need liigendatakse, seostatakse , filtreeritakse ja/või teostatakse muu töötlus.Töötlemise tagajärjel kujundatud vastusimpulsid saadetakse eferentseid närvijuhtmeteid kaudu keha(täitev)organitesse ja lihastesse(efektoritesse). NS-i stuktuurseks osiseks on närvirakk ehk neuron.Ajukoore erinevatel osadel on spetsiifilised funktsioonid. Vaatamata spetsialiseerumisele on aju piirkonnad omavahel tihedalt seotud ning aju töötab tervikliku organina. Aju lihtsamad funkts.on sageli reflektoorsed. Refleks on kõigi NS-i omavate organismide kohanemisreaktsioon, mis järgneb seaduspärase vastusena mingile kindlale väliskeskkonnas või organismis endas toimuvale muutussele või mõjutusele
· Nägemine (visuaalne) · kuulmine (auditiivne) · maitsmine (gustatoorne) · haistmine (olfaktoorne) · puuteaisting (taktiilne) · kompimine (haptiline) · valu (notsitseptiivne) · tasakaal (vestibulaarne) · +temperatuur, kinesteetilised (liikumis), nälg jne. Kõik mis meil on mälus ja mõtlemises, on millalgi olnud aisting. Meeleelundite kaudu võetakse vastu signaal, mis suunatakse keskustesse, kus toimub selle töötlemine. Aju saadab käsu efektoritesse. Osadel juhtudel sensoorsed aistingud jõuavad teaduslikule tasemele, saame aru neist. Keskkond on nii välis- kui ka sisekeskkond. Aluseks esmasele orienteerumisele ümbritsevas ja iseendas. Aistingut kajastavad üksikkvaliteete (punane värv, kindla tugevusega heli, temperatuur jne). Taju maailm on taandatav üksikaistingutele. Peame üldistest tajustusest eristama üldise mõjuri ja vaatama kuda sellele reageeritakse. Uurimistel on muud allikad kõik
annaabi.ee 
