suhtes. Alfaadenoretseptorid erutuvad 10 -9 mmol, beetaadenoretseptorid erutuvad 10 -8 mmol. Beeta jagatakse: beeta1, beeta2, beeta3. Alfa jagatakse: alfa1, alfa2. Erutust vähendavad mediaatorretseptorid. Adenoblokaatorid. SümpaatiliseNS aktiivsus suureneb emotsionaalse ja füüsilise pinge korral. Kõige tüüpilisem on hädaoht, kui aktiveeritakse sümpaatiline NS. Reaktsioonid on sellised, mis aitavad põgeneda või vastupanu osutada. Sümpaatilise NS-i toimed efektorelunditele: 1) veresoontele osad ahenevad, osad laienevad, sõltuvalt sellest, millinde adrenoretseptor veresoone silelihastel on. Ahenemist vahendab tavaliselt alfa1adrenoretseptor, aga laienemist beeta2adrenoretseptor. Ahenevad naha- ja limaskestade arterid, samal ajal skeletilihaste ja aju veresooned laienevad. Koronaarveresooned südame pärgarterid, mis varustavad verega südant ennast. Koronaarveresoontel on nii alfa- kui beetaadrenoretseptorid toimub nii ahenemine kui ka laienemine
püsiv erutuskolle. Miks ta tekib? Sageli sünnitrauma, ka elujooksul läbipõetud trauma, ajuinsult, kus pärast tekivad armid. Aegajal võib erutus sellest koldest lahvatada välja ja levib aju naaberaladele ja erutus kutsub esile tagajärgi. Epilepsia korral esinevad suureamplituudilised lained ja ka ogad. 7 13. Vegetatiivse närvisüsteemi ehitus ja funktsioonid. Sümpaatilise närvisüsteemi toimed efektorelunditele (vt. tabel sympefektid) Veresoontele on kahesugune toime: osa laienevad, osad ahenevad. Ahenemist vahendab tavaliselt alfa1 adrenoretseptor, aga laienemist Beeta2 . Ahenevad naha ja limaskestade arterid, samal ajal skeletilihaste ja ajuveresooned laienevad. Koronaarveresooned varustavad südant verega. Koronaarveresoontel on mõlemad - nii alfa kui beeta adrenoretseptorid, seetõttu võivad koronaarveresooned nii aheneda kui laieneda, eriti
läheb närvitänku ehk ganglioni . II neuron ehk postganglionaarne, tema jätked suunduvad efektorile(nääre või siselihas). Sümpaatilise NS ehitus ja talitlus Sümpaatiliste preganglionaarsete neoronite kehad paiknevad seljaaju rinna ja nimmesegmentide külgmistes sarvedes. Piirväärt koosneb üksteisepeal paiknevatest moodustistest. Ns aktiivsus suureneb emotsionaalse ja füüsilise pinge korral. Vegetatiivse närvisüsteemi ehitus ja funktsioonid Sümpaatilise närvisüsteemi toimed efektorelunditele (vt. tabel sympefektid) Veresoontele on kahesugune toime: osa laienevad, osad ahenevad. Ahenemist vahendab tavaliselt alfa1 adrenoretseptor, aga laienemist Beeta2 . Ahenevad naha ja limaskestade arterid, samal ajal skeletilihaste ja ajuveresooned laienevad. Koronaarveresooned varustavad südant verega. Koronaarveresoontel on mõlemad - nii alfa kui beeta adrenoretseptorid, seetõttu võivad koronaarveresooned nii aheneda kui laieneda, eriti
Tema vastandhormoon on kilpnäärme kaltsitoniin. Ca tase veres on normaalselt 2,3-2,5 mmol/l. Sellel tasemel püütakse seda ka pidevalt hoida. Kui tase langeb, hakkavad kõrvalkilpnäärmed rohkem PTH’d tootma. 5. Neerupealiste säsi-(adrenaliin) ja koorehormoonide (aldosteroon, kortisool) tähtsus organismi talitluses. Säsihormoonid Neerupealiste säsist vabaneb verre põhiliselt adrenaliin ja nordadrenaliin. Nende toime efektorelunditele: Süda: kokkutõmmete sagedus ja ulatus suurenevad, erutuse juhtivus südames paraneb Veresooned: naha, limaskestade ja siseeelundite (v.a südame pärgarterid) veresooned ahenevad Hingamiselundid: bronhid ja bronhioolid laienevad, kopsude ventilatsioon paraneb Karvapüstitajalihased: kontraheeruvad, karvad tõusevad püsti Silmaava: kontraheerub, pupill laieneb Seedekulgla: mao- ja sooleseinte toonuse langus ja motoorika pidurdus
Ca tase veres on normaalselt 2,3-2,5 mmol/l. Sellel tasemel püütakse seda ka pidevalt hoida. Kui tase langeb, hakkavad kõrvalkilpnäärmed rohkem PTH’d tootma. D. Neerupealiste säsi-(adrenaliin) ja koorehormoonide (aldosteroon, kortisool) tähtsus organismi talitluses. Stressi mõiste, põhjused ja muutused organismi talitluses stressi puhul. Säsihormoonid: Neerupealiste säsist vabaneb verre põhiliselt adrenaliin ja nordadrenaliin. Nende toime efektorelunditele: Süda: kokkutõmmete sagedus ja ulatus suurenevad, erutuse juhtivus südames paraneb Veresooned: naha, limaskestade ja siseeelundite (v.a südame pärgarterid) veresooned ahenevad Hingamiselundid: bronhid ja bronhioolid laienevad, kopsude ventilatsioon paraneb Karvapüstitajalihased: kontraheeruvad, karvad tõusevad püsti Silmaava: kontraheerub, pupill laieneb Seedekulgla: mao- ja sooleseinte toonuse langus ja motoorika pidurdus
annaabi.ee 
