Liigi eritunnusedEnamasti hõlmised, lõhised kuni jagused lihtlehed. Kinnituvad varrele vahelduvalt. Abilehed püsivad paljudel liikidel sügiseni. Osadel liikidel pehmed ja tuhmid, teistel nahkjad ja läikivad. Kasvukoha nõuded: Enamasti võrdlemisi nõudlikud mullaviljakuse suhtes: eelistavad viljakat ja savikat mulda. Taluvad suhteliselt hästi kuivust. Valgusenõudlikud. Kohalikud liigid suhteliselt külmakindlad, sissetoodutest osa külmakartlikud. Kasutamine haljastuses:. Efektitaimena, osasid sorte saab kujundada bonsaideks. Asteldega liigid on head läbipääsmatu heki rajamiseks, taluvad hästi kärpimist. Mõnda liiki kasutatakse pirni- või õunapuu pookealusena Kasutatud kirjandus: http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/viirpuu2.htm http://pilt.delfi.ee/picture/6393927/ 3.5 Hortensia (Hydrangea) Konkreetne liik: suurelehine hortensia (Hydrangea macrophylla) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 100-150 cm, laius 100-150 cm. Taime välislaadi kirjeldus: kerajas põõsas.
Kroonlehed valged, harvem roosad või punased, kuid sortidel sageli erksamad. Lõhn on ebameeldiv. Liigi eritunnused: Enamasti taluvad külma. Viljad on dekoratiivsed ja ka söödavad. Vähesel määral esineb väikseid astlaid. Kasvukoha nõuded: valgusküllane kasvukoht. eelistavad viljakat ja savikat mulda. Taluvad suhteliselt hästi kuivust. Kasutamine haljastuses: looduslikke liike kasvatatakse põhiliselt pügatavate või vabakujuliste kõrgete hekkidena haljasaladel ja koduaedades. Efektitaimena, osasid sorte saab kujundada bonsaideks. Joonis 73. Harilik viirpuu (http://nagi.ee/photos/eigo/7238819) Joonis 74. Harilik viirpuu Kasutatud kirjandus: Hansaplant. Perekonnakirjeldus. Kättesaadav http://www.hansaplant.ee/? op=body&id=133&art=175. 20.09.2013. Tartu Ülikool LO Loodusteadusliku hariduse keskus. Kättesaadav http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/viirpuu2.htm. 20.09.2013. 3.5 Hortensia (Hydrangea) Konkreetne liik: suurelehine hortensia (Hydrangea macrophylla) (joon
Lehed: vastakud lihtlehed, 7-10 cm pikad laisüstjad, jämesaagja servaga, pealt tumerohelised, alt heledamad. Õied ja viljad: õitseb aprilli lõpus-mais, enne lehtimist. Õied suured, kollased, asetsevad 1-3 kaupa Kasvutingimused: Kiirekasvuline, küllaltki külmakindel. Vajab viljakaid, vett hästi läbilaskvaid muldi. Eelistab päikesepaistelist kasvukohta, küllaltki valgusnõudlik. Annab hästi kännuvõsu. Kasutamine: Forsüütiat istutatakse koduaeda üksiku efektitaimena või väiksema grupina. Väga dekoratiivne oma varakevadise õitsemise ajal (Mettik 2008). Joonis 12. Värdforsüütia (http://eol.org/pages/489681/media) 4.8.2. Tagasilõikamine Pärast õitsemist lõigatakse igal aastal vanemad oksad maapinnalt välja ja kärbitakse külgmisi, laiutama kippuvaid võrseid. Suve jooksul kasvavad tugevad noored võrsed, mis sügiseks puituvad ja järgmisel paaril aastal rikkalikult õitsevad (Laane 2005). 4.8.3. Elujõulisuse suurendamine
taime/jm. Vabakujulise heki puhul 1,5-2 taime/jm. Hea hekitaim, kuna astlad 1cm pikad on 94 inimestel ja loomadel tülikas hekki läbida. Viirpuud taluvad tugevat tagasilõikust ja kärpimist. Looduslikke liike kasvatatakse põhiliselt pügatavate või vabakujuliste kõrgete hekkidena haljasaladel ja koduaedades. Üheemakasest viirpuust võib vabalt kujundada ka aiabonsai! Täidisõielisi kauneid viirpuusorte istutatakse põhiliselt efektitaimena tuulevarjulistesse koduaedadesse. Hooldus Viirpuud vajavad rikkalikuks õitsemiseks päiksepaistelist kasvukohta, aga kasvavad edukalt ka poolvarjulisel kohal. Üheemakane viirpuu eelistab parasniiskeid viljakaid muldi. Puudulik külmakindlus Pärast 20 kasvuaastat tuleb viirpuuhekki noorendada. Üheemakase viirpuu suured lehed saavad heki pügamisel tahes tahtmata kannatada, nad närtsivad ja nii näeb hekk jupp aega üsna nadi välja
annaabi.ee 
