9.2 Pikk tasapinnalise lihkepinnaga nõlv vee liikumisel paralleelselt lihkepinnaga Taolisel vee liikumisel on voolujooned paralleelsed sirged ja ekvipotensiaalijooned risti nõlvaga (joonis 9.17). Vee voolamise tõttu lisandub võrreldes kuiva pinnasega filtratsioonijõud. Ülesanne on lahendatav kahel põhimõtteliselt erineval teel. Esimeseks vaatleme varutegurit, kui ühel lõigul esinevate kinnihoidvate ja nihutavate jõudude suhet. Kuna pinnas on vees, tuleb efektiivpingete määramiseks tarvilikud jõud leida heljundmahukaaluga '. 10 Lõigule mõjuvad jõud on P' = HL' ja W = HL wI. Kuna gradient I = a/b ja a = L tan ning b = L/cos, siis I = sin. Kinnihoidvad jõud on cb ja Ntan = HL'costan. Nihutavad jõud T = HL'sin ja W. Varutegur on siis L c + HLcos tan cos c tan F= = +
1 u1 1 u1 Joonis 3.16 Vee liikumise mõju efektiiv- ja neutraalpingele. Kuna kogupinge on maapinnal null, siis efektiivpinge on järelikult wh. Veepinnal, see tähendab sügavusel z = h, on poorivee rõhk null ja efektiivpinge võrdub kogupingega h. Seni vaadeldud juhtudel oli tegemist seisva veega. Vee liikumisel olukord muutub. Joonisel 3.16 toodud skeem selgitab efektiivpingete määramist, juhul kui 40 pinnases vesi voolab vertikaalsuunas. Anum II on täidetud pinnasega. Anum I on eelmisega ühendatud painduva toruga. Juhul kui anum I on asendis A, rõhkude vahe puudub ja veevoolu ei toimu. Kogupinge sügavusel z on z, neutraalpinge zw ja efektiivpinge järelikult z'. Anuma II põhjas olevate pingete puhul peab z asendama h- ga. Kui anum I lasta allapoole, asendisse B, hakkab vesi voolama anumas II ülalt allapoole.
Talvel, kui vett oli absoluutselt jäik element. Pinnased on tavaliselt ebaühtlased, koosnedes ühesuguselt. Järelikult on efektiivpinge horisontaalsuunas: 3´=-A(1- 3) vähe ja voolukiirus jões väike, settisid jämedamad osakesed jões ja järve erineva kokkusurutavusega kihtidest või on kokkusurutavus sügavuti ja vertikaalsuunas '1=(1-A)(1-3) ning efektiivpingete vahe on: 1'- jõudsid ainult saviosakesed. Rohkesti on meil ka meresetteid. Balti mere muutuv. Oma tekkeiseloomu tõttu on pinnased enam või vähem 3'=1--3. mitmesugustel arengustaadiumitel on meretase olnud korduvalt anisotroopsed, see tähendab nende deformeeritavus horisontaal- ja
kokkuleppeliselt negatiivseteks) ja võrdub w(h z). Maapinnal, kus pinged pinnaseskeletile üle antakse, on poorivee rõhk wh. Kuna kogupinge on maapinnal null, siis efektiivpinge on järelikult wh. Veepinnal, see tähendab sügavusel z = h, on poorivee rõhk null ja efektiivpinge võrdub kogupingega h.Seni vaadeldud juhtudel oli tegemist seisva veega. Vee liikumisel olukord muutub. Joonisel 3.16 toodud skeem selgitab efektiivpingete määramist, juhul kui pinnases vesi voolab vertikaalsuunas. Anum II on täidetud pinnasega. Anum I on eelmisega ühendatud painduva toruga. Juhul kui anum I on asendis A, rõhkude vahe puudub ja veevoolu ei toimu. Kogupinge sügavusel z on z, neutraalpinge zw ja efektiivpinge järelikult z'. Anuma II põhjas olevate pingete puhul peab z asendama h-'ga. Kui anum I lasta allapoole, asendisse B, hakkab vesi voolama anumas II ülalt allapoole. Et veetasemeid säilitada, tuleb sinna vett lisada
u u 1 1 u1 u1 J o o n is 3 .1 6 V e e liik u m is e m õ ju e f e k tiiv - ja n e u tr a a lp in g e le . toodud skeem selgitab efektiivpingete määramist, juhul kui pinnases vesi voolab vertikaalsuunas. Anum II on täidetud pinnasega. Anum I on eelmisega ühendatud painduva toruga. Juhul kui anum I on asendis A, rõhkude vahe puudub ja veevoolu ei toimu. Kogupinge sügavusel z on z, neutraalpinge zw ja efektiivpinge järelikult z'. Anuma II põhjas olevate pingete puhul peab z asendama h-ga. Kui anum I lasta allapoole, asendisse B, hakkab vesi voolama anumas II ülalt allapoole. Et veetasemeid säilitada, tuleb sinna vett lisada.
veelduvad vee toimel ning nende kandevõime kahaneb märgatavalt. Allapoole pinnasevett rajatud ehitussüvenditest tuleb vesi vundamentide rajamise ajaks eemaldada. Vee eemaldamine peab toimuma selliselt, et kaeviku põhjas vundamentide alla jääva pinnase omadused ei halveneks ega toimuks pinnase hüdraulilist purunemist. Vee pumpamine otseselt kaeviku põhjast tekitab ülespoole suunatud veevoolu ja sellega efektiivpingete vähenemise. Piisavalt suure hüdraulilise gradiendi korra pinnas veeldub. Seepärast peab vee eemaldamine toimuma altpoolt kaeviku põhja. 43. Vaia kandevõime, iseloomulikud punktid. Külghõõrde ja otsa kandevõime. Aja meetod. Üksikvaia kandevõime määratakse kas otseselt staatilise koormuskatsega (Vaia normkandevõime määratakse piirkandevõimest Rcu) või kaudselt. Kaudseid meetodeid võib kasutada, kui nende kohta on piisavalt andmeid samasugust tüüpi vaiadega
annaabi.ee 
